Golfi äss
Kolmapäeval käisid
Tina ja Kenneth meil õhtusöögil. Põhiliseks jutu teemaks oli muidugi korter.
Pärast mängisime UNO`t. Nii mõnus õhtu oli.
Reedel saabus
Per`i õde meile külla. Otse töölt läksime golfi mängima. Nemad on mõlemad väga
head mängijad, aga tänu handicap süsteemile võitsin ma mängu, sest algajal on handcap väga madal mis lubab minul rohkem
lööke teha ja seega rohkem punkte koguda.
Pärast mängu oli
meil aega veidi üle ja tegime siis võistluse kes suudab augule kõige lähemale
lüüa. Igal ühel oli kolm lööki. Per Alustas ja tema parimaks tulemuseks oli 3,7
m
Teisena proovisin
mina ja täiesti koba juhusega sain augule 1,1 m lähedale ja selle tulemusega ka
päeva parim tulemus. (teised katsed jäid mul 20 m kaugusele). Seega ühest
kobast löögist piisab, et olla päeva parim J. Ikka tõeliselt äss löök algaja kohta :)
Laupäeval käsime
lauatamas Per`i õde proovis elus esimest korda lauatamist ja Per teist korda.
Alguses möllasime lastemäel ja hiljem jätsin nad sinna kahekesi ja suundusin
ise suurele mäele. Mõnus. Kahe tunni pärast olid kõhud tühjad ja otsustasime et
aeg on süüa. Kuna mäejalamil on 4 grillkoda,
siis ostsime enne kaasa ühekordse grilli ja võtsime kaasa hot dog`i
materjali. Ilm oli ilus ja rahvast jagus
ning meie õnnetuseks olid kõik grillkohad hõivatud. Mida teha? Leidsime parkimisplatsi lähedal
suht auto juures lume sisse tehtud istumiskohad (ilmselt oli ka teisi kes,
grill kotta ei mahtunud). Otsustasime et grillime seal, sest meil oli grill
olemas. Seadsime end lumepingile istuma ja süütasime grilli. Aga olgu kui tahes
paksud püksid jalas, lumepeal istuda on ikkagi külm. Korraga tuli mul meelde et
mul on autos matkapadjad. Läksin auto juurde ja avasin pagassi ning leidsin
lisaks matkapatjadele veel ühe suure musta prügikoti ja lisaks haarasin kaasa
veel lumelauakotti. Tulemuseks oli mõnus istumisalus- kõige all kilekott siis
lumelauakott ning lõpuks andsin Per`ile ja tema õle istumise alla padja. Endale
panin tagumiku alla oma jope. Kõhud täis, käisime veel tund aega lauatamas ning
siis võttis väsimust võimust. Aeg oli asjad kokku pakkida ja koduteele asuda.
Saime vaevalt 500
m sõita kui kaks autot seisid teel nii et nendest mööda ei saanud. Üks auto oli
meie raja peal ja teine vastasuunas, aga autode sõidusuunad olid sama mis meil.
Autodele lähenedes nägin et vasakpoole auto, mis oli vastasõidusuunas oli
lumevallis kinni. Peatasin auto ja läksin välja ning küsisin et kas vajavad abi.
Pereisa vastas et oleks vaja küll jah.
Ütlesine et mul on labidas ja saame aidata välja kaevata. Teise auto
juht läks ka labidat tooma. Esmalt üritasime ka autot lükata, aga see oli ikka
kinni mis kinni. Asusime siis kaevama. Alustasin auto keskelt kui pereisa tuli
ja ütles et ta aitaks kaevata- ulatasin talle siis lahkelt labida. Mulle meenus
et mul on üks väike kokkupakitav labidas veel. Tõin selle ka ära ja kaevasin
auto esiratta lumehangest välja. Pärast 5 min kaevamist oli aeg uuesti
proovida, kas suudame auto lumehangest välja lükata. Õnnestus! Perekond tänas
meid südamest ja meie soovisme nendele kena nädalavahetust ning asusime
koduteele.
Pühapäeval oli
tunda eelmise päeva mürgeldamist mäel. Väsimus oli nägudes ja lihastes.
Otsustasime võtta päeva rahulikult ja enne kui Per`i õe lennujaama viisime
käsime veel bowlingut mängimas. Kodus tagasi olime kell 18 ja oi milline
väsimus. Suutsin ennast siiski kella 21 üleval hoida kuid nii kui sängi pugesin
ja silmad sulgesin olin silmapilkselt sügava unes.
Munadepühad veedan Eestis. Kohtumiseni