Jaanipäev

Ei lähe mul nende müügitellimustega kohe mitte kuidagi. Aitasin oma sõbral Eestist radiaatoreid tellida ja tulen koos temaga Eestisse nendele järgi. Kolmapäeval sain kirja et teie radiaatorid on kohal ja ootavad teid Viljandis. No krt. Auto soendusel käisin Tartus järgi. Viljandisse ma küll ronida ei taha. Kirjutasin siis kohe vastu, et kas nad ikka tuuakse Tallinnasse? Sain vastuse, et on Viljandis. Kas on vaja Tallinnasse, et sellest pole ennem juttu olnud. Sa raisk. Noi ei ole võimalik. Ma veel enne tellimist kontrollisin, et oleks Tallinna firma ja nüüd siis vaatasin uuesti. Tallinn mis Tallinn.

Vastasin siis et: „ Tallinnasse on vaja jah, kuna müügiarvel on Tallinn, Peterburi tee ja seega on eeldatud et radiaatorid on Tallinnas.

Sellepeale oli eetris tükiks ajaks vaikus. Õhtul sain kirja, et saadame Tallinnasse, millal järgi tulete? Hurraaa!

Reedel tähistasime jaanipäeva. Rootsis tähistatakse seda 22 juuni. Reede oli töölt vaba päev. Mõnus.

Päeval käisime veel Skellefteas värskeid kartuleid ostmas ja siis Bolidenis järve ääres, kohaliku traditsiooni vaatamas. Tahtsin oma silmaga näha nende postikest ja tantsu “väikesed konnad“ mida nad siis ümber selle posti tantsivad.

Küsimus, mida teile Rootslaste jaanipäeva post meenutab?

Kuna Per`il on mononukleoosi ehk suudlemishaigus, siis suuremat pidu ei toimunud. Kuid sellegi  poolest oli meil laual isetehtud šašlõkk ja Rootsi traditsioonilised söögid Jaanipäevaks- heeringas, värske kartul, lihapallid(ka isetehtud), grillvorst, hapukoor murulauguga ja esimesed maasikad. Ei puudunud ka traditsiooniline snaps.

Külas olid Luc ja Bob . Istusime neljakesi ja sõime ning ajasime juttu. Kuskil kella 21. Siis läks Luc edasi külapeale rändama ja meie hakkasime kolmekesi jalgpalli vaatama. Pärast jalkat läks Bob ka koju nii et vahtisime Per`iga  veel pärast seda õudukat „Hostel“ ja läksime siis kell 01 juba magama.

Legendi järgi tuleb jaanipäeva öösel korjata seitse erinevat lille ja panna need ööseks padja alla ja näed unes oma tulevast. Aga asi ei ole nii lihtne kui paistab. Lillede korjamiseks pead ronima üle seitsme aja näiteks karjamaal üle erinevate aedade ja igast ajast üks lill. No tänapäeval võib siiski minna üle naabrite aia, aga sitt lugu kui naabritel aedu pole. Ning veel üks asi -lillede korjamise ajal tuleb vait olla.

Plaan oli et lähen ja korjan , aga see tuli mulle meelde kui juba voodis Une Matit teretasin. Ja pealegi siin pole kuskil aedu üle mille ronida, nii et ei korralikult legendi järgida ei saaks. Ehk järgmine aasta, kui meeles on ja kui Rootsis olen.

Aga nüüd järgmine nädala algab puhkus ja tuleb ka bloggisse  pikem vahe. Järgmist postitust võib hakata ootama 6 august.

Ilusta suve kõigile!

Euro MineExpo

  Sain valju noomituse et pole kaua kirjutanud. Kiire ülevaade siis mis on vahepeal juhtunud.

Mai lõpus sai korra Eestis käidud Mäekonverentsil. Väga lahe oli jälle tuttavaid nägusid näha. Sandraga sai ükspäev vanalinnas hängitud ja paari pubi külastatud.

Vanematel käisin külas. Üle pika aja tegin näpud kodumaa mullaga kokku -rohisin lillepeenart.

9 juuni käisime Peri`ga Haparandas IKEA poes tema korteri jaoks mööblit ostmas. Laenasime sõbralt minibussi, kuna minu väike Volvo ei oleks ilmselt kraami ära mahutanud.

Buss näeb vana ja roostes välja aga kus on alles minekut. Ainuke asi oli et roolivõimu polnud. Ringtee oli üsna pingutav ülesanne.

See oli minu esimene kord IKEA poes, arvasin et 1-2 tundi ja oleme valmis, aga oh ei. Tegemist on ikka mega angaariga. Esimese ringi tegime poes vaadates mööblit ja ostes asju, mis ostukärusse mahtusid. Teisel ringil läksime sööma. Söökla oli poe keskel. Ning kolmas ring siis käisime ja kirjutasime ülesse vajalikud koodid, ning otsisime riiulitelt pakitud mööblit (Köögilaud, diivanilaud, toolid, arvuti laud, voodikapp ja midagi oi veel). Kokku läks meil peos 3,5 h. Ning siis koju tagasi. Õhtul oli kutsutud meid soolaleiva peole. Olime reisist päris väsinud. Ikkagi 600 km seljataga. Otsustasime, et kauaks ei jää. Paar tundi ja siis koju magama.

Tegemist oli õuepeoga, grill ja särki värki, vihma sadas, aga meid see ei heidutanud. Majaomanikud olid naabritelt telgi laenanud ja istusime seal. Kokku miskit 40 inimest.

Algul oli pidu vaike nagu ikka. Pärast söömist tutvustati meile maja. Ning siis avastasid mõned mehed et telekast on võimalik jalkat vaadata. Vaatasin ka esimese poolaja mängust ja läksin õue tagasi.

Istusime ja ajasime juttu rüüpasime õlut ning siis tõi keegi välja Vladi- mingi viin. Tegime paar pitsi viina ja pidu hakkas hoogu koguma. Kuskil kella 23 paiku kolisime tuppa. Seal sai tehtud joomismängu ning kui avastasime et Vlad on surnud läksime tantsima. Märkamatult oli kell 1 saanud ja aeg oli koju astuda. Nii palju siis lühikesest külaskäigust.

Eelmise nädala suureks sündmuseks oli Euro MineExpo, mis toimus Skellefteas ja mina osalesin seal ka.

Esmaspäeval hommikul aitasin Erikul ja Lena`l meie firma boxi valmis seada. Ning ülejäänud päeva käisin näitusel ringi ja külastasin Steigeri boxi. Kohtusin Ole, Indreku, Erki ja Mariga. Kõige lahedam asi MineExpol oli ekskavaatori simulaator. Kus oli ülesandeks aja  jooksul võimalikult palju materjali auto kasti laadida. Muidugi pidin järgi proovima. Hea et mul ikka ülikooli diplom taskus on, sest kopajuti minust küll ei saa.

Esimese kopa lõin maasse kohe enda ekskavaatori alla ja hakkasin siis masinat ülesse kangutama. Sain kuidagi kopa lahti ja midagi ka koppa, aga kallasin selle auto kastist täiega mööda. Teise ja kolmanda kopatäiega rammisin tugevalt tühjendamise ajal autokasti, nii et sädemed lendasin. Neljanda ja viiendaga sain juba juhtimiskangide süsteemist aru ja sain materjali kenasti kasti, aga siis sai aeg otsa. Ikkagi insener ja mitte kopajuht!

Neljapäeval olin siis boxitüdruk. Hommikul oli boxi minnes kena üllatus. Laual ilutses Rock õlu J

Lootsin et kuna on viimane päev  asi möödub rahalikult. Esimene tund oligi, aga siis hakkas inimesi voorima ja küsimustele vastamine. Ning müügimeeste jutu kuulamine. Õhtuks olin päris läbi aga energiat andis teadmine et õhtul teeme „meie meestega“ (Steiger ja Mari) minu juures grilli. Õhtu kulges lõbusalt . Sõime, jõime ja ajasime vanakale päkad silma :D

Reedel käisid Mari, Erki, Ole ja Indrek mul karjääris külas. Kõigepealt näitasin karjääri ja otsisime kulda, aga kahjuks ei leidnud. Siis käisime maa-all, ka seal jäi kuld leidmata.

Ning lõpetasime rikastusvabrikus kus meil õnnestus lõpuks kulda näha ja tervelt 25 kg. Mina olen Rootsis miski 8 kuud ja pole ka nii palju kulda näinud kui teised juba nende neljandal päeval Skellefteas olles seda katsuda saavad.

Nädala tarkus.

25 kg kulda on väike kogus aga kuradima raske. Naljalt ikka kullaämbriga minema ei jookse!