Wednesday, June 08, 2016

Kaks korda esimest korda.


Tervitused. Hakkan siis kohe asjadega otsast pihta.
Veebruaris jättis mu auto (Pugeot) mind tee peale. Stopp märk läks armatuuril põlema ja mootorist tuli veidi suitsu. Õnneks sain auto kiiresti parkimis taskusse ja jätsin mootori seisma. Õues oli mõnusalt –28 nii et kiiresti läheb külmaks. Lõpuks kui suits järgi jäi siis avasin kapoti ja kogu mootor oli õliga üle ujutatud. Per tuli mulle teise autoga järgi nii et ma külmakahjustusi ei saanud, varbad olid vähe kõveras. Auto puksiiriti teenindusse ja me olime juba valmis uut autot ostma aga vahi kurja raisk. Ainult mingi õlivoolik oli katki läinud. Jälle mitusada eurot paranduseks ja tuli sõitmist selle vana loguga jätkata. Aga kui mõte on kord juba idanema hakanud siis seda peatada on ikka väga raske ja nii saigi otsustatud et 330 000 km on ikka ühele autole piisav läbisõit ja on aeg uus auto osta.
Märtsis saingi Kia Cee`d Sportswagon GT Line rõõmsaks omanikuks. Nüüd on tüli majas et kelle kord on autoga sõita. Vana logu rooli ei kippunud Per küll kordagi lasi aga minul kenasti sõita. Oli siis seda uut autot nüüd vaja! :)
Kuna mina sain uue auto siis et Per ennast halvasti ei tunneks ostsime talle lõpuks tema suure unistuse ja kaua oodatud suitsugrilli. Oleme nüüd pea iga nädalavahetus katsetanud ja testinud ja tõsiselt hea suitsukana, suitsulõhe, suitsuribi ning suitsupeekoniga saame hakkama. Katsetada on veel palju näiteks suitsetatud muna või suitsetatud õunapirukas.
Tööl on väga kiire ja nii palju teha ja nii vähe aega kuid samas nii huvitav. Ületunde on kuhjaga. Poole aastaga kaevanduse osakonnas töötamisega olen rohkem õppinud kui 6 aastaga koolis. Tõeliselt suurepärase kogemuse ja teadmiste ammutamine käib täie hooga. Järgmine nädal on EuroMineExpo ja ma teen seal lühikese ettekande meie karjäärist ja kaevandusest.
Selle aasta suurprojekt mida mõlemad Periga alustasime on ”Hambad korda”. Nagu te juba kindlasti arvasite siis jah käisin esimest korda Rootsis hambaarsti juures. Neli aastat on päris pikk vahe.  Miks ma seda nii kaua edasi olen lükanud eks ikka sellepärast et see on ropult kallis. Esimene vaatus kus mitte midagi ei tehta ainult vaadatakse ja kaardistatakse hambad, maksab 890 sek. Täitsa lõpp. Õnneks mul auke otseselt ei olnud ainult kahe vana plommi väike parandus. See sai ühekorraga valmis. Siis veel hambakivi eemaldamine, seda oli mul selle eest kuhjaga. Lisaks on mul miski hambaluu taandumine mis tähendab et ma pean teise linna (Umea) mingi spetsarsti juurde  minema ja selle nii öelda läbivaatus ja ainult raviplaani koostamine maksab 2500 sek. Ma ei julge mõeldagi mis see ravi veel maksta võib. Eks tulevik näitab. Kõigepealt pean viimase hambakivi suust välja kakkuma.
Kui rääkida esimest korda Rootsis asjadest siis üks asi on veel mida proovisin. Nimelt käsin esimest korda Rootsis ööklubis tantsimas. Olime mõned töökaaslased ja tegime väikse õhtusöögi meie juures siis läksime edasi ühe teise tüdruku juurde soendust tegema ja kell 23.30 olime ööklubis. Päris esimesed me seal ei olnud aga tantsupõrandal olime küll esimesed. Tantsisime seal oma seltskonnaga kenasti ringis ja veetsime toredalt aega kui korraga keset tantsu tuli turvamees ja koputas Per`ile õlale ja ütles et sa oled purjus palun lahkuge. Per võttis rahulikult oma jakki ja läks välja. NO aga kas mina saan sellist asja siis niimoodi jätta. Ma siis muidugi läksin üsna rahulikult turvamehe juurde või noh oli ka võimalus et olin suht kergelt/rohkesti ärritunud ja küsisin kena malbe häälega et mis põhjusel ta lahkuma pidi? Selle peale vastati mulle et ta on purjus. Ma siis küsisin et kuidas te seda teate et ta purjus on kas te saate seda tõestada et palun tehke talle alkoholi test. JA muide halloo, me oleme asutuses kus müüakse alkoholi. Seda viimast ma neile muidugi ei öelnud see veel puudus et ma oma vabast ajast turvamehi koolitama hakkan. Küsimusele kuidas nad teavad et ta purjus on vastas mulle üks blond turvanaine et silmadest on näha. Ah või silmadest, no sa oled ikka täitsa kohe supervõimetega supernaine, et silmadest. Selle peale ma vastasin et tead, ma vaatan sulle ka paregu silma ja ma saan aru et sa oled purjus palun lahkuge klubist. No selle peale ei osanud ta midagi vastata. Tema õnneks tuli mu üks töökaaslane kes mind rahustas ja ütles et nendega pole mõtet vaielda. No ma ei vaielnudki  ma üritasin inteligentset arutelu nendega pidada aga ilmselgelt on Rootsi turvatöötajatel mina käsen, poon ja lasen õigused. Ja nii me siis jalutsimegi koju. Minul vihast ja ülekohtust pisarad silmis. Muidugi ei olnud Per 100 protsenti kaine aga keegi meist ei olnud.
Kui me paar nädalat hiljem oma aias esimese grillpeo tegime ja juhtum jutuks tuli siis selgu et inimesi meie seltskonnas on teisigi keda baarist välja tõstetud ja lihtsalt ka selle eest et keegi seltskonnast oli kõva häälega naernud. Nad olid just lauda istunud ja ootasid jooke kui turva kogu seltskonnal lahkuda palus. Vot siis sellised kogemused.

1000 km`st olen edukalt 500 km käinud ja olen oma graafikust veidike ees. Nii et igati tubli ja rõõmus. Nüüd ootan juba puhukust ja Eestisse tulekut. Tallinnas  29 ja 30 juuli.

0 Comments:

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home