Kaks korda esimest korda.
Tervitused. Hakkan siis kohe asjadega otsast pihta.
Veebruaris jättis mu auto
(Pugeot) mind tee peale. Stopp märk
läks armatuuril põlema ja mootorist tuli veidi suitsu. Õnneks sain auto
kiiresti parkimis taskusse ja jätsin mootori seisma. Õues oli mõnusalt –28 nii
et kiiresti läheb külmaks. Lõpuks kui suits järgi jäi siis avasin kapoti ja kogu
mootor oli õliga üle ujutatud. Per tuli mulle teise autoga järgi nii et ma
külmakahjustusi ei saanud, varbad olid vähe kõveras. Auto puksiiriti
teenindusse ja me olime juba valmis uut autot ostma aga vahi kurja raisk.
Ainult mingi õlivoolik oli katki läinud. Jälle mitusada eurot paranduseks ja
tuli sõitmist selle vana loguga jätkata. Aga kui mõte on kord juba idanema
hakanud siis seda peatada on ikka väga raske ja nii saigi otsustatud et 330 000
km on ikka ühele autole piisav läbisõit ja on aeg uus auto osta.
Märtsis saingi Kia Cee`d Sportswagon GT Line rõõmsaks omanikuks. Nüüd on
tüli majas et kelle kord on autoga sõita. Vana logu rooli ei kippunud Per küll
kordagi lasi aga minul kenasti sõita. Oli siis seda uut autot nüüd vaja! :)
Kuna mina sain uue auto siis et Per ennast halvasti ei tunneks ostsime
talle lõpuks tema suure unistuse ja kaua oodatud suitsugrilli. Oleme nüüd pea
iga nädalavahetus katsetanud ja testinud ja tõsiselt hea suitsukana,
suitsulõhe, suitsuribi ning suitsupeekoniga saame hakkama. Katsetada on veel
palju näiteks suitsetatud muna või suitsetatud õunapirukas.
Tööl on väga kiire ja nii palju teha ja nii vähe aega kuid samas nii
huvitav. Ületunde on kuhjaga. Poole aastaga kaevanduse osakonnas töötamisega olen rohkem õppinud kui
6 aastaga koolis. Tõeliselt suurepärase kogemuse ja teadmiste ammutamine käib
täie hooga. Järgmine nädal on EuroMineExpo ja ma teen seal lühikese ettekande
meie karjäärist ja kaevandusest.
Selle aasta suurprojekt mida mõlemad Periga alustasime on ”Hambad korda”.
Nagu te juba kindlasti arvasite siis jah käisin esimest korda Rootsis
hambaarsti juures. Neli aastat on päris pikk vahe. Miks ma seda nii kaua edasi olen lükanud eks
ikka sellepärast et see on ropult kallis. Esimene vaatus kus mitte midagi ei
tehta ainult vaadatakse ja kaardistatakse hambad, maksab 890 sek. Täitsa lõpp.
Õnneks mul auke otseselt ei olnud ainult kahe vana plommi väike parandus. See
sai ühekorraga valmis. Siis veel hambakivi eemaldamine, seda oli mul selle eest
kuhjaga. Lisaks on mul miski hambaluu taandumine mis tähendab et ma pean teise
linna (Umea) mingi spetsarsti juurde
minema ja selle nii öelda läbivaatus ja ainult raviplaani koostamine
maksab 2500 sek. Ma ei julge mõeldagi mis see ravi veel maksta võib. Eks
tulevik näitab. Kõigepealt pean viimase hambakivi suust välja kakkuma.
Kui rääkida esimest korda Rootsis asjadest siis üks asi on veel mida
proovisin. Nimelt käsin esimest korda Rootsis ööklubis tantsimas. Olime mõned
töökaaslased ja tegime väikse õhtusöögi meie juures siis läksime edasi ühe
teise tüdruku juurde soendust tegema ja kell 23.30 olime ööklubis. Päris
esimesed me seal ei olnud aga tantsupõrandal olime küll esimesed. Tantsisime seal oma seltskonnaga kenasti
ringis ja veetsime toredalt aega kui korraga keset tantsu tuli turvamees ja
koputas Per`ile õlale ja ütles et sa oled purjus palun lahkuge. Per võttis
rahulikult oma jakki ja läks välja. NO aga kas mina saan sellist asja siis
niimoodi jätta. Ma siis muidugi läksin üsna rahulikult turvamehe juurde või noh
oli ka võimalus et olin suht kergelt/rohkesti ärritunud ja küsisin kena malbe häälega et
mis põhjusel ta lahkuma pidi? Selle peale vastati mulle et ta on purjus. Ma
siis küsisin et kuidas te seda teate et ta purjus on kas te saate seda tõestada
et palun tehke talle alkoholi test. JA muide halloo, me oleme asutuses kus
müüakse alkoholi. Seda viimast ma neile muidugi ei öelnud see veel puudus et ma
oma vabast ajast turvamehi koolitama hakkan. Küsimusele kuidas nad teavad et ta
purjus on vastas mulle üks blond turvanaine et silmadest on näha. Ah või
silmadest, no sa oled ikka täitsa kohe supervõimetega supernaine, et silmadest.
Selle peale ma vastasin et tead, ma vaatan sulle ka paregu silma ja ma saan aru
et sa oled purjus palun lahkuge klubist. No selle peale ei osanud ta midagi
vastata. Tema õnneks tuli mu üks töökaaslane kes mind rahustas ja ütles et
nendega pole mõtet vaielda. No ma ei vaielnudki
ma üritasin inteligentset arutelu nendega pidada aga ilmselgelt on
Rootsi turvatöötajatel mina käsen, poon ja lasen õigused. Ja nii me siis
jalutsimegi koju. Minul vihast ja ülekohtust pisarad silmis. Muidugi ei olnud
Per 100 protsenti kaine aga keegi meist ei olnud.
Kui me paar nädalat hiljem oma aias esimese grillpeo tegime ja juhtum
jutuks tuli siis selgu et inimesi meie seltskonnas on teisigi keda baarist
välja tõstetud ja lihtsalt ka selle eest et keegi seltskonnast oli kõva häälega naernud. Nad olid just lauda istunud ja ootasid jooke kui turva kogu
seltskonnal lahkuda palus. Vot siis sellised kogemused.
1000 km`st olen edukalt 500 km käinud ja olen oma graafikust veidike ees. Nii
et igati tubli ja rõõmus. Nüüd ootan juba puhukust ja Eestisse tulekut. Tallinnas 29 ja 30 juuli.
0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home