3 nädalat abielu.

Puhkus oli super äge. Ilm oli suurepärane. Kohtumine sõpradega ja perega  ning tüdrukute õhtu, mis ületas kõik minu eeldused ja siinkohal kõikidele tüdrukutele suured tänud et korraldasite nii ägeda õhtu. Vapustav! Selline õhtu jääb ikka eluks ajaks meelde. Veelkord suur, suur aitäh!

Rootsi olles oli Per`il poismeeste õhtu ja see oli ka tema jaoks ülivahva olnud. No ikka üks korralik poissmeeste õhtu kus peigmees kaotas rahakoti ja üks teine noormees pangakaardi. Nii nunnu oli kui nad järgmine hommik küsisid nukra näoga et kas ma ei saaks neid kohvikusse hommikusöögile viia J.  Minu arust on see täiesti õiglane kui mina nime vahetades pean kõik dokumendid vahetama siis pidi ka Per nüüd endale kõik uued dokumendid hankima.

Neljapäev, 7 august, oli viimane aeg minna kleiti otsima. Suundusime Sandraga Skellefteå keskusesse ja shoppamine läks lahti. Kui poes küsiti et kas saame aidata vastasin et jah. Ütlesin et otsin kleiti milles  sooviksin abielluda. Tädil läks kohe nägu naerule ja uuris siis et millal pulmad on. Vastasin et homme. Selle peale läks müüja paanikasse. Homme!!! Ähkis ja puhkis tükk aega. Siis leidsime kleidi mida selga proovisin. Mnjaa. No seljas ta oli aga seda tunnet et see on õige kleit polnud. Panime kleidi hoiule ja ütlesime et vaatame veel linnas ringi ja kui me midagi muud ei leia tuleme tagasi. Käisime läbi kõik poed ja pole vist elu sees nii palju kleite ühe shoppamise jooksul proovinud. Viimases poes Haarasin kabiini hunnik kleite ja viimane kleit mida proovisin oligi see õige.

Reede hommik, 8 august saatsin Per`i ja Kalle (Per`i vend) poodi lipsu ostma. Ka nemad ajasid müüja paanikasse kui mainisid et neil on pulmadeks lipsu vaja ja pulmad on täna. Said lipsu kätte ja müüja pääses siiski vaid kerge ehmatusega ja mitte südamerabandusega. Õnneks ülikond oli olemas.

Kell neli oli meil aeg registreerimiseks. 5 min enne 16 olime kohal. Meid juhatati rummi ja alustasime toiminguga. Kallid kohalviibijad… 3 min juttu ja küsimustle jaatavalt vastatud olimegi abielus. Tunnistajatelt küsiti ainult et kas kuulsite et nad ütlesid „ja“ ning olimegi abielus. Nii lihtne see ongi.

Pärast registreerimist käisime restoranis söömas meiega ühines veel Tina ja Per`i kolleeg oma kaasaga. Edasi istusime veel veidi kodus maitsesime veini ja vanakat :)

11 August esimene päev tööl oli kiire ja töörohke. Meie uued omanikud saatsid meile konsultatsiooni firma kes teevad uue varude aruande ja seega info edastamine ja töötlemine terve päeva. Teispäev kolmapäev ja neljapäev olid mul töölt vabad kuna Sandra oli külas ja seega läksin tööle jälle alles reedel. Mõnus on tasa ja targu pärast puhkust alustada. Ei tasu kohe tööpäevadega üle pingutada. Neljapäeval käsin pangas ja tellisin uue nimega pangakaardid.

Laupäeval 16 august tuli Slawek (EMC kaaslane, Poolast) Rootsi. Õhtustasime Tina ja Kennethi juures alustasime õlledega ja lõpetasime viinaga. Pühapäeval oli õhtusöök meie juures ning mängisime Wii U. Olime veidi laupäeva õhtust väsinud.

Täispikk töönädal kulges kiirelt. Enamus aja tegelesin konsultantidega. Neljapäeval sain oma abikaasalt Punased roosid ja šokolaadi. Lihtsalt niisama. Nii armas ja tore oli leida kalendrist märge mille minu värske abikaasa oli ise kirjutanud: 23 aug. Per teeb oma naisele õhtusöögi.

Reedel käisime Tina ja Kennethi juures õhtusöögil- grillitud pizza. Ta oli sellest nii palju rääkinud ja nüüd oli siis aeg ka meile seda imerooga tutvustada. Väga hea. Pärast sööki langesime söögikoomasse ja väsimus võttis võimust. Olime juba kell 23.30 kodus ja voodi oli too hetk maailma parim sõber.

Laupäeval käsime siis õhtusöögi jaoks asju ostmas. Vaja oli kala. Miski uudne kala mida ma Rootsikeeles veel näinud pole. Läksime siis kala leti juurde et kontrollida kas retseptis olevat kala on ka võimalik osta. Ja täitsa oli olemas. Kilo hind 399 SEK kilo. Vaja oli meil 800 grammi. Mmm eee, mõlemad vaatasime teineteisele otsa ja silmapilkselt oli selge et see kala meie menüüs täna ei ole. Sügavkülma letist leidsime tursakala filee 59 SEK kilo ja selle ka ostsime. Eelroaks oli siis täidetud paprikad krevettide ja vähi sabadega ning pearoaks grillitud kala laimiga ja krillitud värske kartul mingis marinaadis. Mmm- ülihea

.

25 august esmaspäev. Pärast tööd käsin juhilubasid vahetamas. Läksin siis kontorisse ja seal ootas miski 15 inimest. Oh sa poiss. Pildiautomaadi juures ootas kaks inimest. No mis see 2 inimest siis ikka ära ei ole. Hakkasin siis ootama 2 min, 5 min, 7 min, 10 min, 12 min. No mida! Sellise kiirusega saan ehk enne sulgemist ikka loodetavasti pildi tehtud. Lõpuks siis tuli automaadi ruumist välja kena noor naine. Kuidas saab nii kenal naisel nii kaua minna. Esimene pilt ja valmis. Ma saan aru et mina pean tegema vähemalt kolm võtet et mitte välja näha nagu kriminaal või täielik kahupea.

Päeval karjääris, kiiver peas,  jalutades ei tulnud mu soengule kuidagi kasuks. 10 min enne töölt lahkumist tuli järsku meelde et assa raisk ma pean ju uue allkirja kirjutama. Võtsin paberi ja hakkasin kritseldama. Peas oli ainult kaks varianti kuidas oma uut nime allkrjana kirjutada. Valisin siis ühe variandi mis tundus kõige ilusam.

Lõpuks siis jõudis järjekord minuni ja sain pildiautomaadi juurde. Kolm katset ja pilt oli olemas. Ei ole just kõige parem aga noh hoolega vaadates tuvastab mu ikka sünnimärgi järgi ära. Läheb loosi. Edasi pliiatsiga tundepuutlikule ekraanile allkirja kirjutamine. Appi!! Oh õudust minu kümme minutit hoolega harjutatud kenast allkirjast oli nüüd ekraanil 3 aastase lapse esimesed kritseldised. Nii, uuesti ja siis uuesti ja siis uuesti ja 12 minutit ongi täis nagu niuhti. Õnneks peale mind kedagi ei olnud, või vähemalt kedagi ei olnud enne minu sissetulekut nüüd võib olla juba pikk järjekord. Ja mind nähes ei mõtle nad mitte et oh kenake miks tal nii kaua aega pildiga läks vaid hoopis, vaeseke, me anname sulle andeks  ja loodame et said ikka enam vähem kõlbliku pildi mida nähes inimesed sind haletsusega ei vaata ja valetavad sul silmad täisi, et noh on ka ju hullemaid.

Sain siis pärast mitut, mitut proovimist enam vähem sarnase allkirja mis mul alguses harjutatud oli. Edasi läks asi juba lihtsamalt. Vastuvõtu tädi registreeris mu andmed ja professionaalse töötajana ei kommenteerinud ta, et noh sellise pildi tahadki endale lubadele selle varesejalgu meenutava kritseldise kõrvale. Nüüd jääb oodata juhilubade saabumist.

Teisipäeval (26 aug) oli meil Tinaga tüdrukute õhtu käsime bowlingut mängimas, loomulikult võitis Tina kõik kolm mängu. Pärast käsime  kohvikus jutustamas. Hea kvaliteetne õhtu.

Kolmapäeval läksime Per`iga otse töölt golfi mängimas. Pea kuu aega pole mängida saanud ja seda oli ka mängutulemusest näha. Aga tore oli ikkagi.

Neljapäeval oli siis aeg hakata kleiti otsimas (Pulmapeoks Eestis). Aeg oli ainukeses pulmariideid müüvas poes broneeritud. Poes olimegi ainult mina ja müüja. Nüüd on siis kleit olemas ja jääb ainult pidu oodata.

Reedel käisime linnas toidufestivalil. Käsime Tina ja Kennethiga toiduputkadele tiiru peale ja keegi ei osanud midagi valida. Lõpuks otsustasime et lähme restorani kus oli eripakkumine 15 eur grillbuffe. Saime siis taldrikutesse toidud  ja asusime sööma. Veidi ajapärast  küsisin et kuidas maitseb, mis arvate? Selle peale vastas Kenneth: „Ma arvan et me grillime kodus paremini“. Kõik nõustusid.

Laupäeva hommikul käisin poes ja ostsin koogi materjalid ning küpsetasin koogi ja kell 11 tuli mulle (Per oli nädalavahetusel tööl) töökaaslane Halina külla, kes on hetkel emapuhkusel.

Nii on see aeg kulgenud Kiirelt ja hoogsalt pärast puhkust. Vahepeal olen jõudnud  ka kurke marineerida ja teha vana head pangesalatit. Kes ei tea mis pange salat on siis see on kurgi sibula kapsa porgandi salat mis kuumutatakse et seisaks kaua noh talveks. Minu lemmik on kui lisada veel türgioad. Miks siis pange salat? Sest seda tuleb alati nii palju et sa pead seda segama ämbris. Ja keetma kahes postis kui sul just 10 l potti kodus pole. Kuna mu ema oli kokk siis loomulikult oli meil 15 ja 30 ja 50 liitrised potid kodus aga salatit segasime alati ikkagi ämbris. Esimese satsi kurke me juba sõime ära. See oli nii öelda katse parti. Ma olen mitmeid kordi koos emaga kurke ja salateid ja moose talveks sisse teinud aga üksida varem mitte. Eelmine aasta proovisin seeni marineerida ja kõrvitsasalatit teha. Seente marinaad sai hirmus soolane ja kõrvitsatel oli vähe äädikat nii et need olid kaugel selles kodus ema tehtud maitsest. Aga see aasta oli siis pangesalat ja kurgid ja need on küll sama maitsega kui harjunud olen.  Ise olen rahul. Kurke tehes jäi veidi marinaadi alles ja siis ei tahtnud vedeliku ära valada ja mõtlesin et mis ma sellega teha saaksin. Marineerisin kapsast. eks näis mis maitsega tulevad :) Tina lubas ka maitsma tulla.
 Kes kurke maitsta tahab siis peab jõuludeks külla tulema :) Taga taustal punased roosid. 

Kohe on esimene september ja siis on septembris ei joo. Jah, see aasta siis jälle olen  sõpradele kaine autojuht :)

Teie,

Aire Fredlund

Aire.Fredlund@gmail.com