Pulmapidu peetud
Pulmapidu
7ndal oktoobril kui
Eestisse saabusime oli sombune ja külm. Kolmapäeval ärgates oli taevas pilves
ja tibutas vihma. Ilmajaam lubas terveks nädalavahetuseks pilves ilma ja sadu.
Suundusime Pärnumaale et peo jaoks
viimaseid ettevalmistusi teha. Kolmapäeval testisime venna juures kas peo jaoks
kogutud vanakas on ikka õige kraam. Oli ikka sama hea kui vanasti J. Neljapäeval läksime
Pärnusse Andropoff Villasse. Sadas vihma. Päeval käisime veel viimaseid asju
linnapealt muretsemas ja arutasime Villa personaliga peokorraldused läbi. Reede
hommikul sadas vihma- milline üllatus. Sõime romantilise hommikusöögi kahekesi
suures saalis. Istusime akna alla ja vaatasime läbi vihmasaju merd. Reedel
viimased korraldused pulmavanaga ja proovi meik ning kell 17.00 saabusid juba esimesed
külalised keda linnast tagasi tulles villa baaris tervitasime. Kell 9 saabus ka
hulk Per`i sugulasi. Sõime õhtusööki ja pulmapeo meeleolu hakkas sisse tulema.
Magama saime Per`iga kell 2.
11 oktoober,
pulmapeo päeval oli päike taevas. Üllatus kui suur. Hommikul käisime lilli
toomas ning siis juba juuksur ja meik ning fotosessioon ning pidu võiski alata.
Kirkamad mälestused
– sätitud lipsud. Ümbriku mäng -kõik tulihingelised võistlejad, tibutants,
ühislaul –öö Chicagos, õllepruulija, fotonurk, ujujad ja hommikune paanika ning
ühe külalise kadunud king mis siiski õnnelikult ülesse leiti J.
Täname kõiki kes
meie peo õnnestumisele kaasa aitasid. Eriti suured tänud oma perele, Sandrale,
Avele, Eikele ja Matile, Triinule ning Tinale ja Kenenth`ile. Suur aitäh!
Autor K.Kask
Pühapäeval lahkusid
viimased külalised kes teiseks ööks ei jäänud umbes kella 15 paiku. Osad
inimesed läksid linnaga tutvuma ja teine ports käis lihtsalt söömas ja siis
lebo villas. Kell 19.00 kogunes kõik see rahvas meie tuppa. 20 inimest.
Mängisime Uno`t rääksime juttu jõime õlut ning kella 23 paiku läks enamus
magama. Mina, Per ja Sandra hakkasime koristama ning leidsin siis meie
külmkapist 2 vanakat. Mõeldud tehtud. Valasime joogi klaasidesse ja uksele
kostus koputus. Per`i õde oma elukaaslasega. Mehed siis läksid sauna ja naised
ajasid toas juttu. Magama kell 2.
Suured tänud
kõigile kes pulmapeole tulid ja loodan et teil oli sama tore kui meil. Tänud
kingituste ja üliarmsate ja heade soovide eest.
Esmaspäeval
suundusime Tallinnasse ja õhtul laeva peale kus ootas meid kajutis šampus ning pärast sauna ja mullivanni suundusime
ühisele õhtusöögile koos Per`i vanemate ja veel mõne sugulasega. Kokku 12 inimest. Magama kell 00.00. Teisipäeval hommikusöök
šampusega ja siis algas teekond koju. Jõudsime koju miski kella 20 paiku. Kell
23 magama ja oi kui magus uni oli. Magasime kolmapäeval kohe kella 11.00. Nüüd
ootame veel viimaseid pilte ja siis jagame neid kindlasti ka peokülalistega.
Olime targalt
valinud et kolmapäeva vabaks võtsime see uni kulus kenasti ära. Kuna ilmajaam
lubas külma ja lund siis otsustasime Per`i auto rehvivahetusse viia. Muidugi me
polnud ainukesed kes ilmateadet jälgisid ja nii oligi kõik rehvivahetuse ajad
juba broneeritud. No mis siis ikka. Vahetame ise. Talve ja suverehvid on eri
velgedel. Per polnud seda enne teinud ja mina kunagi ammu, ammu olin. Mina siis
kohe agaralt mutrivõtmega ratta kallale ja upsti poldipea murdus ära. No mida
kurja, mis mõttes? Pärast veidikest mõtlemist saime lõpuks aru et tegemist on
ilukilbil oleva poldipeoga. Krt! No egas midagi kiskusime ilukilbid ära ja asusime
tööle. Lubasin Perile et liimin selle tagasi või ostame uued, aga ta ei hoolinud
sellest ühest mutripeast ilukilbil. Koostöö sujus kenasti. Per askeldas juba
kolmanda ratta juures kui ma korra
tõstatasin küsimuse et mis moodi me teame kuidas muster rehvil peab olema.
Oleneb ju kas paned vasakule või
paremale poole. Mnjaa. Egas midagi, kõne
vennale kes kenasti selgitas et rehvil on märgitud pöörlemissuund. No jah.
Kahest rehvist mis juba all olid, oli üks õigesti. Egas midagi. Uuesti alt ära
ja teine alla. Tubli tund tööd ja oligi vahetatud. Pärast käsime veel bensukas
rõhku kontrollimas.
Käsime nädal aega Per`i
autoga tööl. Hommikul viisin ta tööle, siis sõitsin oma töö juurde, õhtul talle
järgi ja siis koju. Minu talverehvid enam see aasta ei kannatanud ja pidin uued
tellima. Lõpuks saabusid siis ka minu auto rehvid töökotta. Töökojas selgus et
üks kinnituspolt talverehvidele on kadunud. Panid kolme poldiga kinni ja soovitasid poe juures
üks polt lahti keerata sellega poodi minna ja siis saame uue poldi. Et kolmega
saab sõita aga kindlam on muidugi neljaga. Per töötas õhtuses vahetuse ja minul
oli reede vaba seega viisin Per`i koju et ta saaks tööle minna. Kodus proovisime
enne veel teisel rattal polti lahti keerata et sealt siis näidis polt võtta aga
no nii kuradi kõvasti oli kinni et ei jaksanud lahti keerata. Tagatipuks
surusime keharaskusega mutrivõtme ka veel kõveraks. No neile on ju nii hea
peale astuda. Egas midagi. Saatsin Per`i tööle ja läksin polti ostma. Poes tuli müüa välja vaatas
poldi numbri ja saingi teise poldi. Lisaks käisin ja ostsin ka uue mutrivõtme.
Tükk tegemist ikka selle talve tulekuga. Nädalavahetusega läks sulaks. Kõik
lumi sulas ära ja sõidan nüüd uhkelt naelaklõbina saatel.
Pulmanädala jooksul
oli minu mootorisoojenduse kaabel jalutama läinud. Mul oli selline vana ja
veidi katkine, väga huvitav et just tema otsustas minema kõndida ja mitte
teiste uued kenad rohelised kaablid. Kuna reedel mul juba oli auto päev siis
läksin ja ostsin ka uue kaabli. Kraapisin kenasti oma nime peale. Kuna
enamustel on rohelised kaablid siis otsustasin mina oma kaabli ära tuunida, et
kui ta jalutama läheb siis on teda lihtsam leida. Esmaspäeval otsisime
töökaaslasega veidi värvi ja oligi tulemuseks uus ja särtsakas roosakas kollane
kaabel.
Töökaaslane tuunis roosaga ja mina kollase värviga
1 Comments:
Vaata, et te ainult Aucklandis ei ole! See on köige igavam koht Uus-Meremaal1 Minge kindlalt Wellingtoni pohja-saarel ja siis louna-saarele ka kindlalt. Louna on palju ilusam kui pöhi! ;)
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home