Sokid wc potis

Esmaspäeval (25 feb) palus Lena mul kahele kanadakast raamatupidajale karjääri näidata kuna tal endal polnud aega. Olin nõus, ilma oli võrratu ja värske õhk ei tee paha. Palusin karjääri geoloogi endale autojuhiks ja nii mee siis neljakesi tiirutasime karjääris ringi. Kõik tähtsamad kohad vaadatud hakkasime viimasest peatuspunktist auto juurde minema ja märkasime et auto kumm oli tühi. Ootasime päris kaua enne kui meid päästma tuldi, sest autol varuratast kaasas polnud.  Tegime nalja ja rääksime erinevaid muljeid, üks raamatupidajatest oli varem kaevanduses lõhkaja nii et lugusid tal jätkus.

Teisipäev .

Täiesti tavaline on kui sulle tuleb tänaval keegi vastu hokikepp kaenlas ja suur spordikott õlal. Ebatavaline on aga näha kedagi keset talve jalutamas mööda lumist tänavat golfikepp käes.  Aga just nii juhtus. See isik olin mina. Alustasin golfi treeningut. Per sebis mulle kursuse golfisimulaatoril.  Siin Põhjas- Rootsis on golfihooaeg väga üürike ja seega on tark juba varakult  endale“ roheline kaart“ teha, et siis nii kui hooaeg avatakse, saad kohe väljakule.

Oma treeningus olen treeneriga kahekesi. Privaatõpe.  Esimene tund kulus kepihoiu ja keha asendi treeningule.  Pallile saan ka pihta, aga mitte väga hästi. Kõige toredam asi sisegolfil on see, et pallid ei kao ära J. Mäletan hästi oma esimest golfilööki, Marloni sünnipäeval, kui ma Martini juhendamisel tema golfipalli võssa lõin.

Pärast treeningut andis treener mulle golfikepi koju kaasa, et saaksin ikka kenasti kodus kepihoidu ja keha keeramist, pööramist harjutada.  Per aga oli samal ajal sulkat mängimas (tema käes oli auto) ja nii ma siis jalutasin miski tunnikese läbi linna, golfikepp käes .

Kolmapäeval olin esimest korda tööl ärritunud. Kanadakast insener tuli ja nõudis et lõhkamiseks tehtud piirjooned tuleb ära muuta. Mina siis küsisin et miks? Tema vastus oli, et see ei ole läbirääkimise küsimus. Asusime siis vaidlema et miks peaks ja miks mitte piirid ära muutma.  Tegelikult mina üldse viimast disaini ei tee ja seega ütlesin et mina ei muuda seda kuna see ei ole minu fail. Isik aga kes seda teeb oli koolitusel ja kättesaadav alles järgmine päev.

Aga head põhjendust ma kanadakalt ei kuulnud, jahus aga ohutusest  ja et karjääri disaini tuleb alati jälgida. Mina ja Malin üritasime seletada, et põhjus miks piirid on muudetud on sellepärast et meil selles alas nüüd rohkem infot ja rohkem kulda ja mingit ohutusriski ei ole.  Oh ta ajas ikka mind nii närvi kui hakkas ohutusest rääkima sellisel toonil nagu me ei pööraks sellele üldse tähelepanu. Raisk. Kõik asjad mis me siin teeme, esimene asi on alati ohutus.  

Alles reedel saime siis selgust. Kanadakad on omanikud ja kuna nemad arvavad et nende insener on kõige targem, siis teeme mida nad soovivad. Ja lõpuks siis kui piire muutma hakati tuli välja et  muuta tuli ainult 3 meetrit, aga selline riid oli majas. Teistel on varem ka selle kanadkast inseneriga probleeme olnud ja nüüd siis sattusin mina ka sinna keerisesse. Kuigi otseselt see mind ei puudutanud olin ikka väga häiritud. Kolmapäeval kui koju jõudsime olid mu mõtted ikka veel nii mujal, et alles siis kui sokid kogemata  pesukorvi asemel vetsupotti viskasin, sain aru et nüüd on  aeg asi unustada. Hakkasin kõva häälega naerma kui tilkuvad sokid potist välja võtsin, Per tuli ka vaatama et mis juhtus ja sai hea kõhutäie naerda.

Laupäeval olin Tinal külas. Meil oli tüdrukute õhtu. Sõime jõime ja vaatasime telekat ning pläkutasime maast ja ilmast. Väga mõnus õhtu oli.

Nädala tarkusetera tuleb kokandusrubriigist.

Oled sa üritanud teha tavalisest kapsast salatit ja tundnud kui raske on noaga lõigata ülipeenikesi kapsaribasid, aga köögikombaini ei taha ka nagu osta.

Hea lahendus on juustunuga. Juustu viilutus nuga, see millel pragu sees. Sellega üle kapsa tõmmates tuleb nii mõnusad õhukesed viilud. Mina igatahes sattusin vaimustusse.

Nädala lause: Uno Raadio DJ: Korra ikka vaatasin, kohe kaks korda.

Kapsa riivimine juustunoaga.