Sunday, November 09, 2014

Pulmapidu peetud

Pulmapidu
7ndal oktoobril kui Eestisse saabusime oli sombune ja külm. Kolmapäeval ärgates oli taevas pilves ja tibutas vihma. Ilmajaam lubas terveks nädalavahetuseks pilves ilma ja sadu. Suundusime Pärnumaale  et peo jaoks viimaseid ettevalmistusi teha. Kolmapäeval testisime venna juures kas peo jaoks kogutud vanakas on ikka õige kraam. Oli ikka sama hea kui vanasti J.  Neljapäeval läksime Pärnusse Andropoff Villasse. Sadas vihma. Päeval käisime veel viimaseid asju linnapealt muretsemas ja arutasime Villa personaliga peokorraldused läbi. Reede hommikul sadas vihma- milline üllatus. Sõime romantilise hommikusöögi kahekesi suures saalis. Istusime akna alla ja vaatasime läbi vihmasaju merd. Reedel viimased korraldused pulmavanaga ja proovi meik ning kell 17.00 saabusid juba esimesed külalised keda linnast tagasi tulles villa baaris tervitasime. Kell 9 saabus ka hulk Per`i sugulasi. Sõime õhtusööki ja pulmapeo meeleolu hakkas sisse tulema. Magama saime Per`iga kell 2.
11 oktoober, pulmapeo päeval oli päike taevas. Üllatus kui suur. Hommikul käisime lilli toomas ning siis juba juuksur ja meik ning fotosessioon ning pidu võiski alata.
Kirkamad mälestused – sätitud lipsud. Ümbriku mäng -kõik tulihingelised võistlejad, tibutants, ühislaul –öö Chicagos, õllepruulija, fotonurk, ujujad ja hommikune paanika ning ühe külalise kadunud king mis siiski õnnelikult ülesse leiti J.
Täname kõiki kes meie peo õnnestumisele kaasa aitasid. Eriti suured tänud oma perele, Sandrale, Avele, Eikele ja Matile, Triinule ning Tinale ja Kenenth`ile. Suur aitäh!


                                          Autor K.Kask

Pühapäeval lahkusid viimased külalised kes teiseks ööks ei jäänud umbes kella 15 paiku. Osad inimesed läksid linnaga tutvuma ja teine ports käis lihtsalt söömas ja siis lebo villas. Kell 19.00 kogunes kõik see rahvas meie tuppa. 20 inimest. Mängisime Uno`t rääksime juttu jõime õlut ning kella 23 paiku läks enamus magama. Mina, Per ja Sandra hakkasime koristama ning leidsin siis meie külmkapist 2 vanakat. Mõeldud tehtud. Valasime joogi klaasidesse ja uksele kostus koputus. Per`i õde oma elukaaslasega. Mehed siis läksid sauna ja naised ajasid toas juttu. Magama kell 2.
Suured tänud kõigile kes pulmapeole tulid ja loodan et teil oli sama tore kui meil. Tänud kingituste ja üliarmsate ja heade soovide eest.

Esmaspäeval suundusime Tallinnasse ja õhtul laeva peale kus ootas meid kajutis šampus  ning pärast sauna ja mullivanni suundusime ühisele õhtusöögile koos Per`i vanemate ja veel mõne sugulasega. Kokku  12 inimest. Magama kell 00.00. Teisipäeval hommikusöök šampusega ja siis algas teekond koju. Jõudsime koju miski kella 20 paiku. Kell 23 magama ja oi kui magus uni oli. Magasime kolmapäeval kohe kella 11.00. Nüüd ootame veel viimaseid pilte ja siis jagame neid kindlasti ka peokülalistega.
Olime targalt valinud et kolmapäeva vabaks võtsime see uni kulus kenasti ära. Kuna ilmajaam lubas külma ja lund siis otsustasime Per`i auto rehvivahetusse viia. Muidugi me polnud ainukesed kes ilmateadet jälgisid ja nii oligi kõik rehvivahetuse ajad juba broneeritud. No mis siis ikka. Vahetame ise. Talve ja suverehvid on eri velgedel. Per polnud seda enne teinud ja mina kunagi ammu, ammu olin. Mina siis kohe agaralt mutrivõtmega ratta kallale ja upsti poldipea murdus ära. No mida kurja, mis mõttes? Pärast veidikest mõtlemist saime lõpuks aru et tegemist on ilukilbil oleva poldipeoga. Krt! No egas midagi kiskusime ilukilbid ära ja asusime tööle. Lubasin Perile et liimin selle tagasi või ostame uued, aga ta ei hoolinud sellest ühest mutripeast ilukilbil. Koostöö sujus kenasti. Per askeldas juba kolmanda ratta  juures kui ma korra tõstatasin küsimuse et mis moodi me teame kuidas muster rehvil peab olema. Oleneb ju kas  paned vasakule või paremale poole. Mnjaa. Egas midagi,  kõne vennale kes kenasti selgitas et rehvil on märgitud pöörlemissuund. No jah. Kahest rehvist mis juba all olid, oli üks õigesti. Egas midagi. Uuesti alt ära ja teine alla. Tubli tund tööd ja oligi vahetatud. Pärast käsime veel bensukas rõhku kontrollimas.
Käsime nädal aega Per`i autoga tööl. Hommikul viisin ta tööle, siis sõitsin oma töö juurde, õhtul talle järgi ja siis koju. Minu talverehvid enam see aasta ei kannatanud ja pidin uued tellima. Lõpuks saabusid siis ka minu auto rehvid töökotta. Töökojas selgus et üks kinnituspolt talverehvidele on kadunud. Panid  kolme poldiga kinni ja soovitasid poe juures üks polt lahti keerata sellega poodi minna ja siis saame uue poldi. Et kolmega saab sõita aga kindlam on muidugi neljaga. Per töötas õhtuses vahetuse ja minul oli reede vaba seega viisin Per`i koju et ta saaks tööle minna. Kodus proovisime enne veel teisel rattal polti lahti keerata et sealt siis näidis polt võtta aga no nii kuradi kõvasti oli kinni et ei jaksanud lahti keerata. Tagatipuks surusime keharaskusega mutrivõtme ka veel kõveraks. No neile on ju nii hea peale astuda. Egas midagi. Saatsin Per`i tööle ja läksin  polti ostma. Poes tuli müüa välja vaatas poldi numbri ja saingi teise poldi. Lisaks käisin ja ostsin ka uue mutrivõtme. Tükk tegemist ikka selle talve tulekuga. Nädalavahetusega läks sulaks. Kõik lumi sulas ära ja sõidan nüüd uhkelt naelaklõbina saatel.
Pulmanädala jooksul oli minu mootorisoojenduse kaabel jalutama läinud. Mul oli selline vana ja veidi katkine, väga huvitav et just tema otsustas minema kõndida ja mitte teiste uued kenad rohelised kaablid. Kuna reedel mul juba oli auto päev siis läksin ja ostsin ka uue kaabli. Kraapisin kenasti oma nime peale. Kuna enamustel on rohelised kaablid siis otsustasin mina oma kaabli ära tuunida, et kui ta jalutama läheb siis on teda lihtsam leida. Esmaspäeval otsisime töökaaslasega veidi värvi ja oligi tulemuseks uus ja särtsakas roosakas kollane kaabel.
Töökaaslane tuunis roosaga ja mina kollase värviga


27 oktoober ostsime ära piletid pulmareisile. Sihtkohaks Uus-Meremaa, Auckland. Jaanuari lõpus on minek. Võtsime kolm nädalat puhkust ja kohapeal oleme 2,5 nädalat. Ka ööbimiskohad on broneeritud ning nüüd jääb vaid reisi oodata.