Golfi äss

Kolmapäeval käisid Tina ja Kenneth meil õhtusöögil. Põhiliseks jutu teemaks oli muidugi korter. Pärast mängisime UNO`t. Nii mõnus õhtu oli.

Reedel saabus Per`i õde meile külla. Otse töölt läksime golfi mängima. Nemad on mõlemad väga head mängijad, aga tänu handicap süsteemile võitsin ma mängu, sest algajal on  handcap väga madal mis lubab minul rohkem lööke teha ja seega rohkem punkte koguda.

Pärast mängu oli meil aega veidi üle ja tegime siis võistluse kes suudab augule kõige lähemale lüüa. Igal ühel oli kolm lööki. Per Alustas ja tema parimaks tulemuseks oli 3,7 m

Teisena proovisin mina ja täiesti koba juhusega sain augule 1,1 m lähedale ja selle tulemusega ka päeva parim tulemus. (teised katsed jäid mul 20 m kaugusele). Seega ühest kobast löögist piisab, et olla päeva parim J. Ikka tõeliselt äss löök algaja kohta :)

Laupäeval käsime lauatamas Per`i õde proovis elus esimest korda lauatamist ja Per teist korda. Alguses möllasime lastemäel ja hiljem jätsin nad sinna kahekesi ja suundusin ise suurele mäele. Mõnus. Kahe tunni pärast olid kõhud tühjad ja otsustasime et aeg on süüa. Kuna mäejalamil on  4 grillkoda, siis ostsime enne kaasa ühekordse grilli ja võtsime kaasa hot dog`i materjali.  Ilm oli ilus ja rahvast jagus ning meie õnnetuseks olid kõik grillkohad hõivatud.  Mida teha? Leidsime parkimisplatsi lähedal suht auto juures lume sisse tehtud istumiskohad (ilmselt oli ka teisi kes, grill kotta ei mahtunud). Otsustasime et grillime seal, sest meil oli grill olemas. Seadsime end lumepingile istuma ja süütasime grilli. Aga olgu kui tahes paksud püksid jalas, lumepeal istuda on ikkagi külm. Korraga tuli mul meelde et mul on autos matkapadjad. Läksin auto juurde ja avasin pagassi ning leidsin lisaks matkapatjadele veel ühe suure musta prügikoti ja lisaks haarasin kaasa veel lumelauakotti. Tulemuseks oli mõnus istumisalus- kõige all kilekott siis lumelauakott ning lõpuks andsin Per`ile ja tema õle istumise alla padja. Endale panin tagumiku alla oma jope. Kõhud täis, käisime veel tund aega lauatamas ning siis võttis väsimust võimust. Aeg oli asjad kokku pakkida ja koduteele asuda.

Saime vaevalt 500 m sõita kui kaks autot seisid teel nii et nendest mööda ei saanud. Üks auto oli meie raja peal ja teine vastasuunas, aga autode sõidusuunad olid sama mis meil. Autodele lähenedes nägin et vasakpoole auto, mis oli vastasõidusuunas oli lumevallis kinni. Peatasin auto ja läksin välja ning küsisin et kas vajavad abi. Pereisa vastas et oleks vaja küll jah.  Ütlesine et mul on labidas ja saame aidata välja kaevata. Teise auto juht läks ka labidat tooma. Esmalt üritasime ka autot lükata, aga see oli ikka kinni mis kinni. Asusime siis kaevama. Alustasin auto keskelt kui pereisa tuli ja ütles et ta aitaks kaevata- ulatasin talle siis lahkelt labida. Mulle meenus et mul on üks väike kokkupakitav labidas veel. Tõin selle ka ära ja kaevasin auto esiratta lumehangest välja. Pärast 5 min kaevamist oli aeg uuesti proovida, kas suudame auto lumehangest välja lükata. Õnnestus! Perekond tänas meid südamest ja meie soovisme nendele kena nädalavahetust ning asusime koduteele.

Pühapäeval oli tunda eelmise päeva mürgeldamist mäel. Väsimus oli nägudes ja lihastes. Otsustasime võtta päeva rahulikult ja enne kui Per`i õe lennujaama viisime käsime veel bowlingut mängimas. Kodus tagasi olime kell 18 ja oi milline väsimus. Suutsin ennast siiski kella 21 üleval hoida kuid nii kui sängi pugesin ja silmad sulgesin olin silmapilkselt sügava unes.

Munadepühad veedan Eestis.  Kohtumiseni