Sunday, September 29, 2013

Mitte midagi põnevat

Puhkus oli raske. Nagu puhkused ikka. Olime nädala Lõuna-Rootsis ja külastasime Per`i perekonda. Käsime külas emal ja isal, õel, tädil, kohtusime vanaisa ja vanaemaga ning kõigi Per`i õdede ja vennaga. Nende  elukaaslaste- ja lastega.  Sõime jõime, mängisime kaarte ja loomulikult golfi. Isegi viimasel puhkuse päeval, käsime hommikul mängimas, enne õhtust lendu. Vot see oli tõeline HardCore golf. Vihma sadas nii mis jube,  kõik olime läbimärjad ja tilkusime igast otsast. Usalda veel ilmajaama. Alles 4 auku enne mängu lõppu läks ilm ilusamaks ja päike hakkas pilvemüüri tagant välja piiluma.
Koju jõudsime hilja. Kell 12 sai surmväsinult voodisse heidetud, aga und ei tulnud. Kõik sündmused keerlesid silme ees ja mõtted uitasid omasoodu. Lõpuks ikka uinusin
Esmaspäev 16 sept.
Hommikul kell 6 oli mul äratus. Per pidi alles kella 11 tööle minema ja jäi mõnusalt põõnama. Peale tööd käisin poes ja siis koju. Kodus kastsin lilled, rääkisin isaga skype`is, pakkisin kohvri lahti, panin pesu pesema. Korjasin pesu kuivatusrestilt ja pann kappi. Tegin süüa, vahetasin voodi pesu, panin pesu kuivama. Per tuli koju sõi kõhu täis. Koristasime köögi. Pugesin voodisse. Lugesin ühe peatüki raamatut. Per samal ajal pakkis kohvri lahti käis pesemas ja kell 21.30 tuli kustu ja magama.
Kolmapäeval (18 sept) saabus meile jälle tükike mööblit. Seekord oli kirjutuslaud. Kohale toimetamise firma aitas kõik kastid kenasti ülesse tassida ja meil ei jäänud muud üle kui lihtsalt laud kokku panna. Oi kuidas see mulle meeldib. Klaas veini ja muud kui kruvid ja tüübeldad. See tükk siia ja teine sinna ja silmnähtavalt asi edeneb. Kell 21.30 oli meil kirjutuslaud koos.
Ülejäänud nädal möödus kiirelt. Reedel sain linnas Tinaga kokku. Tegime tüdrukute õhtu. Istusime pubis ja laterdasime ikka päris korralikult. Pärast jalutasin koju. Nii mõnus! Ma elan keskusest jalutamiskaugusel!
Nädal 39
Mitte midagi huvitavat pole meil siin juhtunud. Välja arvatud veidrad unenäod aga enamusi ma enam ei mäleta. Elame ainult teiste pöörastele käekäikudele kaasa.  Neljapäeval 26 september sadas meil esimest korda lund. Esimene lumi. Isegi tuiskas veidi, aga maapind oli ikka veel nii soe et kõik sulas kohe ära.  Aknast välja vaadates tekkis täielik jõulutunne.
Nädalavahetus oli mõnus chill. Laupäeval käsime korterisse asju ostmas ja õhtul tegime Tina ja Kennethiga filmi õhtu. Pühapäeval saime plägatibidega Mari juures kokku. Küll see Skype on ikka tore asi!


Sunday, September 08, 2013

Kabuum!

Eelmine nädal möödus töökalt. Iga päev alustasin tööd kell 6 ja lõpetasin kell 17.30. Pärast poole aasta pikkust katsetamist ja analüüsimist ning juhtkonna veenmist saime lõpuks BMT (Blast Movement Technology). Esmaspäevast kuni reedeni oli meil treening kuidas seda süsteemi kasutada, ning lisaks veel igapäevased töökohustused. Pikad ja väsitavad tööpäevad aga samas ka väga põnev.
Põnev oli ka reedene lõhkamine. Sättisin kaamera lõhkamise filmimiseks valmis, panin lindistama ja sõitsin  ohutusse kaugusesse lõhkamist vaatama. Lootes et kaamera suudab ikka 10-15 min filmida.
Karjäärinõlval kus tavaliselt lõhkamist vaatan on ka lõhkajad. See kord naljatasin, et oh ma võin teid aidata ja ise nupule vajutada. Selle peale ulatas lõhkaja mulle puldi: “Aga palun!“. NO way! Mul vajus suu lahti. Kas tõesti saan ise nupule vajuta, raske oli oma ärevust varjata.
Juhendi anti järgmised: „Puldil on kaks nuppu. Kui ma ütlen 10 sek, siis vajuta esimest nuppu ja hoia seda all. Üleval servas on punane tuli mis algul vilgub ja kui ta jääb põlema siis vajuta teist nuppu“.
Ok lihtne. Esimene nupp, hoian alla, punane tuli ja teine nupp. Lihtne. Hoiatus signaal hakkas üürgama, 2 min lõhkamiseni. Tunnen kuidas ärevus kasvab ja isegi väike närv hakkas tulema. Ikkagi elus esimest korda ja esimene kord pole mitte lubjakivi või põlevkivikarjääris vaid kulla karjääris. How awesome is that?
No nii, lõhkaja ütleb raadiosse 10 sek lõhkamiseks ja minu etteaste. Vajutan esimest nuppu ja pressin seda täie jõuga aga ei mingit punast tulukest. Vaatan siis, mina ei teinud midagi valesti, pilguga lõhkajale nõutult otsa. Ta vaatab pulti, proovib ise vajutada. Ei midagi. Appi ma lõhkusin puldi ära! Lõhkaja keerab puldi tagurpidi ja lülitab puldi töölepaneku nupu sisse ja ise naerab. Uhh!  Teine katse. Raadios kostub hääl 10 sek alates nüüd. Vajutan nupu alla, punane tuli vilgub, ootan veidi. Nüüd põleb. Vaatan lõhkajale otsa ja küsin: „Kas nüüd võin, kas nüüd võin?“ Lõhkaja teeb käega avava žesti karjääripoole ja ütleb: „Aga palun.“ Vajutan teist nuppu ja kabuum!!! Tehtud. Nii lahe!
Õhtul käisime Chrisi juures Boliden`is peol. Teemaks oli: Tobedad mütsid. Põhjuseks oli Chrisi töökoha vahetus ja reede oli tal viimane tööpäev. Kuna ma olin nädala sees igapäev pikalt tööl, siis ei olnud mul jõudu ega jaksu tobeda mütsi ettevalmistuseks. Reedel koju jõudes, käsin pesus, riided selga, avasin mütsi ja salli kapi ning mis ma näen. Tekkel. No see ju sobib küll. Pole miski tavaline müts. Nii minuga korras. Per`ile leidsin kapist ühe väikese mütsikese õmblesin krussitõmmatud kingipakinöörist tuti mütsi keskele ja olimegi valmis.

 Pidutsesime kella 12 ja siis oli aeg koju tulla. Laupäeval oli lebo päev ja pühapäeval käisime golfi mängimas. Esmaspäeval algab nädalane puhkus ja sõidame Per`i perekonnale külla.




Monday, September 02, 2013

Raamaturiiulid ja diivan

Esmapäeval,  (26 august) saabus mööbel.
Kirjas oli et 9-17 vahel toimetatakse koju ja eelnevalt helistatakse ja siis kell 14.30 helistati Per`ile, et olete kodus? Me 10 min pärast tuleme. No mida asja??!. Per ütles, et me töötame ja ei saa kohe ju tulla. Transamees oli vastanud, et tema töötab ka ja kui ei saa siis viivad mööbli tagasi Umeåsse. No ma siis põrutasin kell 14.30 minema ja olin kell 15 Skellefteas. Kell 15.05 helistas Per ja ütles et auto on kohal, et mingu ma ja võtku kaup vastu. No läksingi. Kokku sain viis pappkasti. Kaks väikest 10 kg, kaks pikka (raamatukapi küljed) 20 kilost ja ühe 40 kg diivani. Võtsin need üksi auto pealt vatsu ja panin maja seina äärde. Auto oli nii suur, et ei saanud maja ette sõita muidu oleks kõrvalmaja rõdu maha sõitnud. Pakid vastu võetud andsin allkirja ja siis oligi kõik. Head aega! Jättis mu sinna üksinda maja äärde nende pakkidega seisma. Ei mingit abi pakkumist. Oleks võinud aidata siis kas või trepikota pakid viia. Ei. Mitte midagi. Tarisin siis neli kergemat pakki korterisse ja jäin diivani paki kõrvale Per`i ootama. 30 min hiljem oli ka diivan kenasti korteris.
Teisipäeva hommikul sai Per trahvi.  Meil on kaks autot ja üks parkimiskoht, siis kaks autot sina kuidagi ära ei mahu. Muidugi võiks ehitada nari süsteemi, et siis saaks parkida teisele korrusele. Seniks oleme parkinud teise auto, ehk siis Per on parkinud oma auto külaliste parklasse. Kuskil kaks nädalat tagasi, Tina hoiatas meid, et ta sai trahvi selle eest et parkis külaliste parklas.  Me muidugi arvasime, et aega on selle kiire asjaga, et enne talve tulekut üritame teise parkimiskoha ka sebida. Aga jah, saime trahvi 400 krooni.
Teisipäeval olin tööl kuni kella 17.30. Meil oli konverentskõne Kanadakatega. Kui töölt koju hakkasin minema oli karjääri tõkkepuu all ja minu pult ei töötanud. Istusin ja ootasin seal 2 min kui tuli teine auto ja sain koju lipsata.
Õhtul käsin jalutamas oma maja lähedal ja mõtlesin et hüppan metsa ja kontrollin kas äkki on seeni ja oligi! Seened on nüüdseks kenasti marineeritud. Sain ühe pisikese purgi täie. Sibulat ja porgandit on purgis sama palju kui seeni J
Neljapäeval tormasin pärast tööd golfi trenni. Nimelt kevadel kui tegin algaja kursuse läbi siis treener ütles et suve lõpus võime veel ühe tunnikese teha ja vaadata mis vajab veel harjutamist. Sain mõned väga kasulikud meeldetuletused ja pärast treeningut läksime mängima ja kohe hoopis teine asi.
Reedel käsime linnas Toidu Messil. Seda korraldatakse siin iga aasta suve lõpus. Jalutasime  sinna ja tagasi. Mina maitsesin kõike mis messil aga maitsta pakuti. Lõpuks otsustasime süüa suitsetatud põhjapõdra lihaga kebabi rullli, muidugi kebabi asemel oli põhjapõdra liha. Väge hea.
Nädalavahetusel oli Per tööl, nii et mina sain kodus hommikul kaua põõnata. Pärast Per`i tööd käsime golfi mängimas ja tegin oma elu parima mängu. Ilmselt oli neljapäevasest treeningust kasu.

Järgmine nädal tuleb töö juures põnev.