Eestis kaevandamist ei ole

Kes oli see kes ütles: „Vaadaku ma, et minust emast geoloogi jälle ei tehta meie firma uues infolehes? No nii päris ei läinud aga hoopis midagi hullemat. Nimelt sain täiesti juhulikult kolmapäeval teada, et esimene versioon meie infolehest on valmis ja sain siis ka seda faili vaadata ja oi õudust mis ma sealt väikese Rootsi keele oskusega välja lugesin: Kuna Eestist kaevandamist ei ole, siis Rootsi tulek oli hea võimalus kogemuste saamiseks. No mida helli!? Minu lause oli, et Eestis ei ole maagi kaevandamist.

Lugesin siis läbi meili, mis mulle edastati koos selle failiga ja seal oli kirjas, et paranduste tegemiseks oli aeg eelmine kolmapäev. No kurja! Kirjutasin ikkagi meie kontaktisikule ja  palusin et kui võimalik viga ära parandada. Reedel sain kontaktisikuga  uuesti kontakti ja ta ütles, et viga parandatakse, jehuuuu. J

Reedel proovisin ära discgolfi. Kokku oli meid kaheksa inimest. Kuna ühes grupis võib korraga olla kuni viis inimest, siis tegime kaks gruppi. Väga lahe mäng ja nalja kui palju. Väljakul on vett ja puid nii et nii mõndagi huvitavat saab rajal juhtuda. Kes külla tuleb ja on huvi midagi vahvat teha siis soovitan soojalt olen nõus uuesti mängima.

Laupäeval oli käsime Per`iga minigolfi mängimas ja õhtul oli meie juures pidu. Sõime mädanenud heeringat  (surströmming). Nagu kord ja kohus alustasime söömaaega pitsi viinaga ja siis see lahti läks. Iga veidi aja tagant karjus keegi terviseks ja jälle tuli võtta. Aga see kuradi heeringas ikka haiseb jubedalt. Sõime seda kartuli sibula hapukoore ja tomatitega näkileival. Muidu heeringas ise oli söödav. Õhtul mängisime Rootsis väga levinud mängu „Kubb“ (kurikate pikali viskamine) ning õhtul loomulikult vaatasime eurovisioon ja nii nagu arvata oli Rootsi võitis. Selle auks tegid kaks tüüpi alasti jooksu  üks nendest oli Per J

Nädala tarkus:

Surströmmingut söö alati sõbra juures ja mitte oma kodus!

Külastajad

Teisipäeval viisin Per`i lennujaama ta läks nädalalõpuks koju oma perekonnale külla.

Kolmapäeval käsid karjääris gümnaasiumi õpilased ja minu esimene kord karjääris üksi külalisi võõrustada on siis tehtud!

Algul oli jutt 10 max 15 õpilasest, siis teisipäeval  kirjutasin õpetajale ja küsisin, et palju neid täpsemalt tulemas on  sain vastuseks :

There is a problem to know exactly how many because some of our students are

no good at all to informe us wether they plan to come to school or not.!!

But from the information we have today we will fill up two minibusses and
one car:  that will be a group with 15 - 20 people.

No kuidas sai järsku 10 inimesest 20 J. Ega midagi hullu- karjääris  saab hakkama, aga rikastusvabrikus läheb raskeks neil silma peal hoida.

Kolmapäeva tööpäev algas koosolekuga kell 6.30 mis lõppes 9.15. Sain just oma laua taha istuda ja tööfailid uuesti lahti teha kui öeldi et õpilased on saabunud. Kokku grupi suurus 17 inimest.

Grupp oli väga tore. Jalutasime karjääriservale ja rääkisin neile meie allmaa- ja pealmaakaevandusest. Küsiti ka küsimusi ja tunti huvi suvel töötamise vastu. Pärast karjääri väike kohvipaus ja siis rikastusvabrikusse. Selleks palusin appi Gunnari, kes on selle ala ekspert.

Pärast ekskursiooni  tegin mäendusele veel paari lausega reklaami. Tegemist ikkagi gümnaasiumi tudengitega kes pärast lõpetamist peavad valikuid tegema ja miks mitte mäendus J.

Neljapäeval oli vaba päev usupüha tõttu. Jehuuu. Ilm oli vilets sadas vihma ja nii ma siis istusin toas ja vahtisin arvutist Game of Thrones seriaali.  Lõuna paiku  tikkus uni peale ja siis oli valida kas väike uinak või teen midagi kasuliku. Otsustasin esiku üle värvida. Augud olid juba pahteldatud miski 3-4 kuud tagasi J.  Kuna olin üksinda kodus siis panin muusika kõvasti mängima ja asusin usinasti tööle.  Kell 16 oli kõik valmis. Chris tuli vahepeal koju ja värvis radika ka üle ja oligi väike uuenduskuur esikus valmis.

Reedel  sai autol rehvid vahetatud,  nüüd on autol ka suvesussid jalas. Käisime Chrisiga poes ja ostsime reha ja kella. Järgmine nädal läheb riisumiseks sest laupäeval sulas viimne lumi meie maalapilt. Aga tagasi reede juurde.

Otsustasime söögitoa seinale panna suure raske raamitud maailmakaardi. Mõeldud tehtud. Mõõtsime kinnituskohad välja ning Chris tagus suured hoidekruvid seina. Oligi kaart seinas. Siis hakkas Chrissi tüdruk Betran (ma ei ole päris kindel kuidas ta nime kirjutatakse, aga midagi sellist peaks olema) süüa tegema ja mina läksin oma tuppa Game of Thrones vaatama. 5 minutit hiljem hüüab Chriss köögist et kas ma lõhkusin tõmbekapi ära? (Pesumasinn meil ütles ülesse kui ma pesu pesin, saime uue masina laupäeval). Läksin siis kööki vaatama et milles asi. Siis korraga Chridil tuli idee, et äkki kruvide seina löömisel tabas ta mingit juhet. Ja nii oligi. Külmkapp oli ka vooluta. Kahe pikendusjuhtmega saime külmkapi uuesti tööle. Aga jah, Chrisil oli närv veidi must, et no mis kuradi moodi need juhtmed seal seinas on jne. Pakkusin välja idee- rahustuseks klaas veini ja nii see siis läks meie maitsesime söögitoas veini ja Betran tegi köögis süüa J. Varsti tõi Chris välja viskid. Maitsesime kolme erinevat. Päris mõnus sumin oli sees. Kell 22 otsustasime magama minna, sest laupäeva õhtul ootas ees suur pidu.

Laupäeval kell 16 algas pidu. Üks mees (see kes talvel meil lund aitas laaduriga lükata) tähistas oma neljandat aasta Rootsis. Peokohaks oli Bolideni  esimene maja kus elas kaevanduse direktor, nagu väike mõis mäe otsas.

Maja oli vägev. Esimesel korrusel oli peosaal ja kamin ning üleval korrusel piljardi laud, noolemäng ja baar, nurgas seisis karu ja kahekorruse vahel oleva trepi koridori seinal põdra pea. Chris ütles et väga lahe oleks kui peo lõpuks kellegi aluspesu ripuks põdra sarve otsas. Peo pilet oli 30 eurot mis sisaldas söökki ja jooki nii palju kui jaksad sisse ajada. Alustasime siis väikse õllega, aga esimene klaas kadus kiirelt otsustasime võtta vähe suuremad klaasid.

Kell 19 oli õhtusöök ja selleks ajaks oli meeleolu juba ülev.  Meil mõlemail, Chrisil ja minul oli ees just täidetud 1 liitine õllekann. Tuli jutuks joogi võistlus ja et mis võiks auhinnaks olla. Ja ma siis muuseas mainisin et kaotaja paneb korraks oma aluspesu põdra sarve otsa. Sellepeale ütles Chriss : Go! Ja hakkas oma õlut kiiresti jooma. Mina siis ka automaatselt haarasin klaasi ja nii nõustusingi võistlusega. Rahvas lauas elas meile kaasa. Chris tegi esimese pausi ma siis ka korra pidasin kinni ja nägin et ta minust tublisti maas. Jõime edasi Chris hakkas väsima, mina ka. 1 liiter on ikka päris palju, kui sul juba mitu liitrit sees on.  Kui veerand klaasi oli veel jäänud tegi Chriss jälle pausi ja mina ka ja see oli viga. Pärast pausi enam minekut ei olnud ja nii ma kaotasin kahe lonksuga võistluse.

Aga võistlus on võistlus ja kaotajana täitsin oma kohustuse.

Ning siis läks asi käest ära.

Jälle üks paremaid pidusid üle tüki aja.  Õhtul oli meil veel elav muusika, üks tüdruk mängis kitarri ja laulis. Lobisesime baarileti ääres, mina muidugi baari leti taga J.  Kella 23-24 vahel jalutasin „tugeva tuule“  saatel loksudes koju tuttu.

Ükskõik mida

Esmaspäeval  (7 mai) käisin koos Per`iga Skellefteås ujumas. Ujusime kuskil  20 minutit ja mõtlesime et võiks teha väikese pausi mullivannis. Mullivann asub teises ruumis koos ronimisseinaga basseini lähedal. Kuna mullid veel vannis ei mulisenud tegime mõned hüpped ronimisseinal ja siis oligi paras aeg ennast mullivanni libistada.

 Oo kui mõnus ja soe. Tõeline nauding.

Aga mitte kauaks.

Olime 5 minutit ennast vannis leotanud kui meie poole suundus vanem naisterahvas umbes 3 aastase lapsega, kes täiest kõrist ema taga nuttis. Lapse karjumisest ja süles rabelemisest hoolimata suundus naine mullivanni. Poiss rabeles ja rapsis vannis ning röökis - emaaääää, emaääää  (rootsi keeles muidugi) ja muudkui üritas vannist välja saada. Kui te olete kunagi seepi peos hoidnud, mis on märg ja libe, siis mõnikord on tükk tegu selle kinnihoidmisega, et ta kätevahelt minema ei lipsaks. Just nii oli ka selle poisiga- libe vingerdav seep kes üritas julmast haardest ennast vabaks saada. Pärast 10 minutit tõsist võitlust ja sõjakisa, tuli poisi ema ja viis lapse endaga kaasa.

Nauding mullivannis jätkub.

Aga mitte kauaks.

Sest ega mullivann igavesti ei tööta. Ronisime siis veest välja ja ossa raisk, sitaks külm! Eeee mina sinna suurde külma basseini enam küll tagasi minna ei taha! Otsustasime et läheme ja soendame ennast parem saunas.  Mööda suurt basseiniäärt kõndides nägime et basseini tiritakse suurt täispuhutud atraktsiooni. Nägi tõeliselt vägev välja. Selle peal võiks ju hüpata ja möllata küll. Silmades süttis hetkeks tuluke ja lambike lõi särama, aga kustus kiirelt sest kiire pilk veele basseinis tuletas meelde kui külm seal vesi nüüd tundub. Kui otsustasime sauna minna siis seda ka teeme ja pealegi me ju kindlat ei tea kas täiskasvanuid selle atraktsiooni peale lastakse. Milleks ilmaaegu riskida ja ennast külma vette kasta, kui võibolla ei saagi seal üldse olla. Oh meid argpükse!

Saun oli mõnus ja soe!

Kolmapäeval sain endale tööjuures uued välisjalanõud. Minu esimesed jalanõud olid kuhugi jalutama läinud. Kahtlustan et läksid kevadet otsima! Üle kuuaja olen karjääris kummikutega käinud. Iga kord kui õue läksin vaatasin jalanõuriiulile igatseva pilguga ja otsisin oma märgistatud tibukesi, aga mida pole, seda pole. No kummikutel pole ka midagi viga. Talvel on päris hea pikasäärega lume sees sumbata. Ainuke asi on aga see, et kummarid on veidi suured ja pärast 20 min käimist kipuvad sokid  kummiku ninasse varavaste ümber kägarasse ennast kerra tõmbama. Nii et päkad on paljad. Kaua just niimoodi karjääris ringi ei lippa. Ning suvel on ka ikka kummikutega väga palav. Seega on mul siis uued jalanõud ning jälle märgistatud, aga nüüd ma enam neid üldruumis ei hoia, vaid toon nad alati riietusruumis olevale riiulile.

Inimene õpib kogu elu.

Riiklik hoki on nüüd selleks hooajaks läbi. Skellefteå kaotas finaal mängudes 2:4 ja seega sai teise koha. Aga hokisõprade suureks rõõmuks algas hoki MM. Jälgin huviga Rootsi koondise mänge.

Kevadet, kevadet on vaja. Lumest on jube kopp ees. Isegi minul, suurel optimistil, on lumest mõõt täis. Eelmise nädalavahetusel olnud lumesadu oli viimne piisk karikasse. No aitab raisk! Kaua võib! Iga päeva jälgime ilmaennustust. Selle nädala algul lubas jälle lund neljapäevaks, kurja.

No ükskõik mida, peaasi et mitte lund ja oh seda rõõmu kui kolmapäeval oli lumesadu asendatud ilmateates vihmaga. Hurraaaa! Ei mingit lund. Ma ei oleks uskunud, et võin vihma üle nii head meelt tunda. Lisaks on positiivne vihma juures see, et see hävitab ka lund, yessssss.

Reedel läksime Per`iga Skellefteås`se et linnas väheke pidutseda. Tina läks Hollandisse pulma ja lubas meid lahkelt oma korterit kasutada. Ostsime mõned joogid ja söögi ning läksime Tina juurde. Sõime jõime ja tundsime ennast mõnusalt  ning hakkasime hokit vaatama. Väljas sadas vihma.  Pärast hokit kui juba meeleolu oli paras ning aeg linna suunduda sadas väljas kõvasti. Kuna jookidest puudust polnud ja seltskond oli hea otsustasime et seekord siiski välja ei lähe. Nii palju siis meie pubiõhtust :)

Laupäeval käsime kevadmessil. Mis oli nagu laat. Sissepääs oli 90 sek. Vaatasime veidi mida huvitavat pakutakse (mitte midagi head) ja läksime siis süüa otsime. Maitsesin esimest korda elus “Langos`t“. Tavaliselt pakutakse seda ainult laatadel ja messidel. Tegemist on õlisküpsetatud põhjaga, millele on lisatud kaste, juust ja sibul ning siis saad valida kas sink, krevetid või juurviljad. Täitsa hea oli.

Pärastlõunal tegime Bolidenis oma majas suurpuhastust. Koristasime 2 tundi. Õhtul vahtisime telekast filmi.

Ja nädala tarkustera/uus teadmine leidis aset pühapäeval. Nimelt oli pühapäeval emadepäev. Helistasin oma kallile emale ja soovisin head emadepäeva ja siis ütlesin Perile ka et helista oma emale ja soovi head emadepäeva. Ta rääkis oma emaga telefonis ja küsis, et olen ma ikka kindel et täna on emadepäev ja mina , et loomulikult olen kindel. Tema vastas, et tema ema ütleb et see on alles kahe nädala pärast. Eee. Ei ole võimalik. Kohe tuli vikipeedia appi ja miss selgus. Eri riikides tähistatakse emadepäeva eri ajal ja Rootsis on see mai viimane pühapäev. Hea mark. No vähemalt said nad mõlemad kõvasti naerda! :)

Avalik teadeanne

Eelmine reede (4 mai 2012) kirjutas mulle isik nimega Vesta SMS-sis:

Who the f..k is Per (Kes krt on Per)?

Üldsuse huvides ja riigirahu säilitamiseks otsustasin asja avalikustada.

Nüüd siis FB ka on kõik avalikustatud nagu kord ja kohus ja enam ei pea keegi blogist ridadevahelt lugema, et me oleme koos :)

Oleme seda juba mõnda aega, umbes 2,5 kuud. Mõned sõbrad teadsid seda juba päris varakult.  Teised hakkasid aimama kui tema nimi korduvalt ja üha tihedamini blogis esinema hakkas.

Kohtusime Bolideni ainukeses kohvikus (vt. Veebruari postitust“ Esimesed triibulised“).

 Ja lõpetuseks veidike ilmast:

Laupäeval  5 mai tuli maha jube lumi, 30-40 cm. Apppi! Tõeliselt hea meel oli et ma suverehve pole veel   autole alla pannud.  Pühapäeval sadas vihma ja lund vaheldumisi. Aga meid see ilm ei heiduta. Ilma kiuste tegime ikka iganädalase grilli ära.

Kui hooaeg on avatud siis tuleb grillida, olgu ilm milline tahes!