Sunday, November 01, 2015

Korteri müümine

Pühapäev, 1 november. Kell on 19.45. Olen täna rootsi keeles valmis kirjutanud ühe referaadi teemal kuidas Tais saab Ferrari koopia osta 10 000 euro eest ja kirjandi teemal „Elu pärast surma“ Astrid Lindgren`i raamatu „Vennad Lõvisüdamed“ põhjal. Saunas on käidud, õhtusöök on söödud ja nüüd siis lõpuks võtan ennast kokku ja panen siis kähku mõned read kirja, et  mis vahepeal toimunud on.

Suur uudis on see et me ostsime maja ja nüüdseks oleme sisse kolinud ja asjad hakkavad ilmet võtma. Maja vaatamist alustasime märtsis.  Hinnad on laes ja tahtjaid on palju. Pärast suve hakkasime tõsisemalt otsima ja augusti  algul leidsime endale sobiva. Kirjutasime lepingu ja maksime käsiraha. Võtmete saamine 1 oktoober.

Selline ajakava jättis meile aega korter maha müüa ja ka vanal omanikul majast välja kolida. Meie ettekujutuses  pidi korteri müügist kujunema väga tavaline kiire lühike protsess. Valida maakler, pildistamine, kuulutus. Kaks korda korteri näitamine, oksjon ja lepingu sõlmimine. Lootsime septembri  alguseks või keskel  asjadega valmis olla.

Maakler oli välja valitud augusti esimese nädala reedeks ja  fotograafiga kokkulepe järgmise nädala kolmapäevaks. Läksin siis 9 august (esmaspäev) tööle ja ülemus kutsus mu enda juurde. Ütleb sellise tõsise häälega, et ma kuulsin et sa hakkad suuri elukorraldusi tegema. Ma ei saanud algul üldse aru millest ta räägib. Kui olin öelnud talle et sorry vaan mul pole õrna aimugi millest sa räägid, küsis ta minu käest et kas ma mitte korterit ei müü? Aaa, jaaa, nüüd oli pilt selge. Pikk jutt lühidalt. Minu töökoht oli huvitatud korteri ostmisest. Meil käib tihti väliskülalisi ja nad otsivad korterit. Ok. No maakleriga polnud veel leping sõlmitud nii et (Per pidi esmaspäeva õhtul pärast tööd lepingu ära viima).  Ülemus käsis mehele helistada ja küsida et mis hinnaga me oleksime nõus müüma ja ärgu ta lepingut veel maaklerile viigu. Saaksime ise asjad korda ajad ja mis kõike toredam. Töökohale müües pääseksime suurpuhastusest. Rootsis tuleb alati enne väljakolimist teha suurpuhastus. Aknad, uksed, riiulid, kapid, pliidid jne.  ühesõnaga targem on võtta firma kes seda sinu eest teeb sest kui sisse kolijal on pretensioone puhtuse osas siis jageleb nendega firma ja mitte sina. Ülemus ütles et me ei pea seda tegema. No väga vahva, ahvatlev pakkumine. Panime fotograafi ootele ja leppisime kokku et reedel  14 aug tuleb ülemus korterit vaatama.

Tulid. Vaatasid. Rääkisid juttu. Esmapäeval 17 aug. läksin tööle. Tööpäeva lõpus läksin ülemuse juurde et küsida mis värk on. Meil ju maakler ja  fotograaf ootel. Vastus oli ei, et nad olid arutanud ja asukoht pole ikka päris see mis nad otsivad et kaugel ikka keskusest. No selge, kurja küll. Nii ilusad unistused olid. Egas midagi. Alustame algusest. Viisime lepingu maaklerile broneerisime aja fotograafiga 19 aug. Oh. Pea kaks nädalat maha visatud. Saime siis pildid tehtud. Kuulutuse müügiportaali ülesse ja korteri vaatamise ajad 24 ja 26 august.

Pühapäeval siis hullult kraamisime ja möllasime ostsin kenad apelsinid vaagnasse ja krüsanteemi lillepoti kööki. Kõik säras ja läikis kenasti. Vaatama tuli korterit ainult 3 ostjat. Meie soovitud alghind oli umbes 60 000 eur. Samas piirkonnas on aasta jooksul kolme toalised läinud hinnaga  55-90 000 euri.  Maakler oli ka väga positiivne et august on lahutuste periood ja korteri müüon väga aktiivne. Aga nüüd oli juba augusti lõpp. Kellel vaja neil olid korterid ostetud. Meie oma ei tahtnud keegi.  Kokku võttes oli meil kuus vaatamist. Mis tähendab seda et  augusti- septembri jooksul oli meil ilmselt Skelleftea kõige puhtam ja läikivam korter. Iga kord muidugi koristasime üha väiksema entusiasmiga.

Esimene vaatamine: Tolmuimejaga põrandad, tolm kõikidelt riiulitelt ja kõikvõimalikest kohtadest, köögikapi uksed pestud seest ja väljast. Külmakapi riiulid korda, riidekapi riiulid korda. Värsked puuviljad vaagnas, pestud põrandad, lilled köögis, vannitoast hügieeni vahendid (šampoonid palsamid, hambaharjad, ühesõnaga kõik pesu asjad kotti ja panipaika peitu.

Teine vaatamine: Tolmuimejaga põrandad, tolm silmapaistvatest kohtadest, köögikapi uksed pestud seest ja väljast. Külmakapi riiulid korda, riidekapi riiulid korda. Ah need apelsinid näevad veel head välja küll, pestud põrandad, lilled köögis olemas, vannitoast hügieeni vahendid (šampoonid palsamid, hambaharjad, ühesõnaga kõik pesu asjad kotti ja panipaika peitu.

Kolmas vaatamine: Tolmuimejaga põrandad, tolm silmapaistvatest kohtadest, köögikapi uksed pestud väljast. Külmakapi riiulid korda. Kaks apelsini on järgi, panen nad parem kappi. Põrandat on niigi küüritud pole seekord vaja pesta. Oh õnneks krüsanteemid veel kestavad., vannitoast hügieeni vahendid (šampoonid palsamid, hambaharjad, ühesõnaga kõik pesu asjad kotti ja panipaika peitu.

Neljas vaatamine: Oh jumal küll jälle tolmuimejaga põrandad, tolm silmapaistvatest kohtadest, keda need kapiuksed ikka nii väga huvitavad. Külmakapp savi sellest. Oh kurja krüsanteeme peaks kastma. Kle ma panen hambaharjad ära, muud asjad las jäävad, kõik ju pesevad.

Viies vaatamine: Kle ma tõmban tolmuimejaga põrandad puhtaks ülejäänud jääb nii nagu on. Ok. Ma viskan need vanad lilled ära.

Pärast viiendat vaatamist tekkis meile siis kaks konkreetset huvilist (30 septembril). Me olime vahepeal hinda alandanud 55 000 euro peale. Meile pakuti 53 500 eur. Olime nõus lihtsalt enam ei jaksa. Maakleri vahendusel oli kokku lepitud et reedel 2 oktoober on korterimüügi lepingu kirjutamine kell 15.00. Ostjad olid olemas. Mitte just hind mida lootsime aga ega nuriseda ka ei saanud. Miinusesse me oma müügiga ei jää.

1 oktoober ülitähtis päev. Maja võtmete saamine. Kohtumine oli märatud pangas kell 13 siis toimub ka raha ülekandmine. Meil olid mõlemad autod asju täis pakitud, et nii kui võtmed käes siis saab kohe uude koju asju kolida. Ootasime panga ootesaalis oma aega kui Peri telefon helises. Meie maakler helistas ja ütles et on ühed huvilised kes sooviksid reedel korterit vaatama tulla.  Per lubas tagasi helistada ja teada anda sest me olime kohe, kohe maja võtmeid saamas ja meil polnud aega seal olukorrast rääkida.  Saime maja võtmed jehuuu! Kõndisime autode poole ja arutasime et me ei jaksa enam mingit vaatamist teha, meil on ostja ja ei taha seda eemale peletada. Per helistas maaklerile ja ütles et me ei ole huvitatud korteri näitamisest, et homme on meil kell 15 pangas juba kohtumine kokku lepitud ja nii jääb.

Sõitsime siis uude koju panime asjad autost uude koju. Käsime ka teist korda ja kolmandat korda korterist asju toomas. Kolmas ja viimane kord oli kell juba 18 kui olime just parasjagu õues asju autosse pakkimas. Arutasime Periga enne seda veel et võtame veel toidu ja siis tänaseks aitab, kui korraga astuvad minu juurde üks keskealine mees ja naine.

„Tere, kas teie olete need kes müüvad korterit?“
„Jah“, vastasin mina.
„Me oleme need kes olid huvitatud reedel vaatamisest, mõtlesime et tuleme lihtsalt vaatama. Kas tohiks äkki korterit vaadata?
„Ja muidugi, aga kõik on jube sassi ja korrast ära.“
„Oh sellest pole midagi. Ega te veel lepingut sõlminud pole?“
„Ei ole. Per ole hea mine näita korterit ma panen asjad autosse ja siis tulen ka.“

(Seega kuues vaatamine korter nii segamini kui võimalik :) ja näitasime ise. ei mingit maaklerit.)

Mina tühjendasin köögis külmkappi seni kui Per nendele korterit näitas ja rääkis. Kokkuvõttes ja lühidalt tegid nad meile seal samas pakkumise 55 000 (meie alandatud alghind) ja me lõime nendega käed. Järgmine päev (reedel) kell 14. Sõlmisime nendega ostu-müügilepingu. Nende pojal oli kiire sissekolimisega seega pääsesime suurpuhastusest. Tegime ise lihtsalt korteri tavaliselt korda ja kuna kohe taheti sisse kolida siis ei mingit topelt kommunaale. Teise ostjaga oleks 1,5 kuud me veel korteri kommunaale maksnud enne kui ta oleks sisse kolinud. Rootsi keeles on hea lause mida nad kasutavad loto reklaamis: Äkitselt juhtub!

Vot siis selline korterimüügi lugu. Nüüd on kell 21 ja minul on aeg magama minna. Uue maja rõõmudest kirjutan järgmises postituses.