Sunday, October 27, 2013

Tuba on valmis

Esmaspäeva õhtul (14 sept) sai külaliste tuba teise kihi värvi. Lambivalgel oli palju raskem värvida- hämar ja varjud. Eks hommik näitab kuidas tulemus on.

Teisipäeval ilmus Läänemaakonna lehes väike artikkel Skellefteå sulgpalli võistkonnast koos pildiga. Jutt oli võistlustest, kus Per eelmine nädalavahetus käis. Nüüd on siis Per kohalikus lehes, koos pildiga, trükitud.
Tööl oli teisipäeval suhteliselt rahulik. Karjääri kontoriinimestest olin tööl ainult mina ning kohe tuldigi küsima. Lõhkajatel oli vaja kaarti ja küsisid kus järgmiseks võib laadima hakata kui see on tehtud. Me esmaspäeval koosolekul arutasime erinevaid võimalusi aga kindlat otsust ei teinud. Nüüd siis pidin otsuse langetama. Eks siis neljapäeval saab kuulda mis mu otsusest arvatakse.
Pärast lõunat käisid puurijad ja küsisid kus nad järgmiseks puurima hakkavad. Jälle sama asi. Esmaspäeval koosolekul rääkisin et meil on kaks võimalust ja otsustasime et vaatame kuidas tööd arenevad. Tegin siis ise valiku. Mõlemad kohad sobisid nii et lihtsalt pidin ühe valima.
Kolmapäev
Minu uus sõna eesti keele sõnavarasse- Pedelja
Sandra kirjutas mulle et ta sõitis elus esimest korda pedelecsiga. Mina siis kui lihtinimene (alla Harju keskmise võõrsõnade tundmises) küsisin: „“Millega“?
Sandra: „Elektrijalgratas“
Mina: „No miks ei võinud kohe kirjutada eesti keeles? On ikka vaja uhkustada et vaata kui fäänsit sõna ma tean J“.
Sandra:No seal on väike erinevus“
Selge. Hakkasin asja uurima ja leidsin Wikipediast:
A pedelec (from pedal electric cycle) is a bicycle where the rider's pedalling is assisted by a small electric motor.
Seega: pedaal elektriline jalgratas- Pedelja. Minu järjekordne panus eesti keele arengule on antud. Olge lahked seda sõna kasutama
Pakkusin siis Sandrale ka sõna Pedelja, mille peale ta vastas et eesti keeles on see pedaal-elekterjalgratas ja minu sõna kõlab kuidagi väga venepäraselt.
Veidi kõlab jah aga no mis sa teed. Kui aega saan siis ehk leian mingi parema sõna
Aga miks pole seda (pedaal-elekterjalgratas) Wikipeedias eesti keeles? Ah? Ah?

Neljapäeval ei tulnud tööl keegi kurtma minu tehtud otsuste üle, nii et läks hästi.
19 september, laupäev, alustasime põranda panemisega kell 14.00. Kella poole neljaks oli meil null parketti põrandale pandud. Nimelt oli asi tikksaega saagimises. Kuna meil õiget töölauda polnud siis tooli peal põlve otsas on sellega väga raske sirgelt saagida. Per oli juba valmis loobuma ja nõus kedagi palkama. Mina siis soovitasin et ehitame "saeraami" et lähme käime ehituspoest läbi ja ostame paksema laua mille kinnitame toolide külge ja siis mööda seda paksemat lauda saagides läheb meil saagimine otse. Vedasin siis Per`I  ehituspoodi ja olime poes 15min enne sulgemist. Küsisime sirget lauda või paksemat plaati. Poest siis küsiti et milleks meile seda vaja. Seletasime asja ära ja selle peale soovitati meile vukssaagi, et seda on palju lihtsam kontrollida ja lihtsam otse saagida. Ostime siis sae ja siirdusime koju tagis. Per tegi proovisaagimise ja oh seda rõõmu kohe teine asi. Kaks esimest rida läksid aeglaselt kuna oli vaja radikatorude augud välja saagida.  Pärast seda väike konsultatisoon isaga ja siis läks töö nagu ludinal. Siis kui viimasele reale oli jäänud kaks plaati panna hakkasid ülevalt naabrid kopsima, et kuulge aeg on ära lõpetada, kell on juba kaks minutit üle üheteistkümne. Egas midagi lõpetasime pühapäeval.
Esmaspäeval 21 september käsime lae-ja põrandaliiste ostmas. Kokku käsime neljas poes. Hinnad kõikusid 4-25 euroni meeter. Me võtsime kõige tavalisemad. Põrandaliistud otsustasime värvida mustaks seega kolm päeva värvimist. Plaan oli nüüd et ehk saab tuba nädalavahetusel valmis. Laupäevaks olidki liistud värvitud ja siis kui Per oli tööl nokitsesin mina toa kallal ja liimisin liistud seinale. Õhtul kui ta koju tuli tassisime mööbli tuppa ja väike koristustöö ning tehtud! Valmis! Ära tegime!  Ainult uksepakk jäi veel nii et tegelikult päris valmis siiski ei ole.

Selline nägi tuba välja siis kui käisime korterit vaatamas
 ja selline on tuba nüüd pärast remonti


Õhtusöögiks tegime pidulikult põdraliha õlles.


Nädala sündmus:
Ära tõin!
Laupäeval kui olin toaga ühele poole saanud läksin poodi õlut, veini ja gin`i ostma et teha õhtul väikesed tähistamised. Läksin siis poodi ja ladusin oma korvi kaupa täis. Rahvast oli poes nii palju ja üritasin veel meeles pidada mida toidupoest vaja on ja nii ma siis sääred tegin. Käisin ja ostsin veel kooki ja jõudsin koju ning avastasin et gin jäi ostmata. Raisk. No kihutasin siis poodi. Laupäeval on alkopood ainult kella kolmeni lahti. Jõudsin enne sulgemist poodi ja sain oma pudeli kätte. Astusin poest välja pudel näpus, vaatasin seda hella pilguga ja ütlesin endamisi: „Ära tõin!“

Suured tänud isale, vennale  ja Per`i isale kes selle kahe remondinädala jooksul said kümneid telefoni ja skype`i kõnesid ning juhendasid meid remonditöödel.








Tuesday, October 15, 2013

Remondime


Esmaspäeva õhtul sai paika pandud remondiplaanid. Lagi ja seinad värvime ning põrandale parketi paneme ise. Vähemalt üritame. Kui midagi välja ei tule siis saab alati töömehe palgata, kes selle jama ära likvideerib.
Teisipäeval käsime poes ja ostsime ära värvimiseks vajalikud tarvikud ja värvi.
Kolmapäeval tegime esimesed ettevalmistused värvimiseks. Tühjendasime toa ja täitsime seinas ja laes olevad augud ning laotasime põrandale paberi.
Kõik teavad mis päeva on kalapäev. Loomulikult neljapäev. Tuleb välja et ka Rootsis on neljapäeval ja söögil oma seos. Nimelt neljapäeval oli tavaliselt koolis supp ja pannkoogid. Kuulsin seda kolmapäeval Halina käest. Otsustasime et neljapäeval lähme ja vaatame ise järgi ning sööme kaevanduse läheduses asuvas koolisööklas. (Buffe lõuna 7 euri). Saabusime siis neljapäeval sööklase ootuses süüa pannkooke ja suppi, aga mida pole on just need toidud. Küsisime et mis nüüd juhtunud on? Ma veel ütlesin et tulin ekstra täna selle pärast et mulle lubati suppi ja pannkooke. Vastati, et  see ei ole eriti populaare söök ja sellepärast seda iga neljapäev ei tehta. No pole hullu head ja paremat oli buffees küll. Saime kõhud täis ja järgmine nädal proovime jälle.
Reedel oli plaan töölt tund aega varem ära minna, et öelda Per`ile head aega. Talle tullakse kell 15 järgi et siis sõita Östersund`i sulgpalli mängima. Mängud olid laupäeval ja pühapäeval, aga kuna Östersundi on üle 500 km siis mindi juba reedel.
Nii, olen siis tööl teen kõik ettevalmistused lõhkamiseks (lühidalt ja lihtsalt- pistame pallid enne lõhkamist auku ja pärast ostime need detektoriga ülesse ja saame enne kaevandamist teada kuhu meie kullamaak on lõhkamisega liikunud). Pallid olid aukudesse pandud  kell 12.30 oli plaanitud lõhkamine. Kell 12.00 tuli karjääri geoloog/tehnik ja ütles et auto on vaba, võin minna. Läksin kell 12.15 lõhkamist filmima. Lõhkamine toimus 12.32. Tavaliselt lähme kohe pärast lõhkamist palle otsima. Seekord aga, tulen mina just karjäärist tagasi, et noh poisid, nüüd on minek (tegelikult on tegu naisterahvaga ja üks kanadakas kes on meil külas tahtis ka tulla (tema oli mees)), istuvad nad just lõunat sööma. No hea ajastus! Kell oli 12.42. Siis Kanadakas küsis siis imestunud näoga, ega sa kohe ei plaaninud minna?  Kohe ikka, varsti hakkab pimedaks minema J.  Tegid siis kiire lõuna ja kell 13.15 asusime palle otsima. Nii palju siis mu varajasest koju minemisest. Kell 14.20  olid pallid leitud ja kell 14.30 sulgesin arvuti. Jõudsin koju 10 min enne Per`i minekut.
Saatsin Per`i teele ja asusin ennast linna minekusk sättima. Käsin Tina ja Kennethiga bowlingut mängimas ja pärast läksime õhtustama, mõned õlled ja kell pool üks olin kodus.
Laupäeva hommikul põõnasin kaua. Laiutasin voodis täie mõnuga. Keskpäeval asusin külalistetoas lage värvima. Peaaegu pool lage sain värvitud kui värv sai otsa. No mis jama. Võtsin siis purgi kätte ja lugesin mis kirjas oli ja no ilmselgelt ühest 0,75 l ei jätku. Vahetasin riided ja läksin poodi ning ostsin kaks purk veel. Kindluse mõttes kaks. Parem jäägu järgi kui et uuesti peaks poodi minema.
Veidi enne kella 15 oli lagi värvitud. Vahepeal helistas Per et esimese mängu nende võistkond võitis. Vägev. Siis andis Tina teada et nad on minu poole teel ja toovad mulle ühe riiuli. Panin kohvi  ja teevee hakkama ning käsin kiirelt pesus.
Kella neli algas lõõgastav õhtu. Raamat, arvuti ja seriaalid.
Pühapäeval otsustasin et mis ma siin  ikka ootan. Hakkan seinu värvima. Nii kui nii tuleb vähemalt kaks korda üle värvida.  Siis saab juba esmaspäeval teise kihi värvi peale. Värvimine kulges rahulikult. Vahepeal sai paus tehtud ja lõunatatud ning vennaga skype`is räägitud. Kell 16 oli olid seinad värviga koos. Aeg minna poodi ja hakata õhtusööki valmistama. Per tuli kell 19 koju, sõime ja muljetasime nad olid teised kaks mängu ka võitnud. Mina rääkisin värvimisest. Remondi teemal võin rootsi keeles juba päris palju rääkida J.

Nädala tarkus:
Kui kanadakas labidaga enne lõhkamist detnööri lööb, siis Aire läheb ja kutsub lõhkaja asja kontrollima! :)

Sunday, October 06, 2013

Tüüpiline naine

Esmaspäeval (30 sep) käisid meil firmas külas tudengid. Luleå ülikoolist. Tudengeid oli nii palju, et käidi lausa kahes grupis. Hommikul kell 10 esimene grupp 18 inimest ja kell 13.00 teine grupp ka 18 inimest.  Kokku oli neil ette nähtud 1,5h külastuseks. No mida sa jõuad rääkida või näidata 1,5 tunniga nii et tudengid midagi aru saaksid või näeksid. Õnneks mina pääsesin nende karjääri sõidutamisest.
Teisipäeval tuli minu juurde ülemus ja soovis et ma teeksin neljapäevaks ettekande karjääri plaanist järgmiseks aastaks ja loomulikult kannaksin selle siis ka ette. Mul pole kunagi ettekannete tegemise ja esitamise vastu midagi olnud. Seekord aga tundsin kuidas südame all miski liigutas. Üks karvane jänku oli põue pugenud. Üks asi on koosolekutel paar lauset rootsi keeles öelda ja ülejäänud aja kenasti teisi kuulata või siis kodus oma seinte vahel ja tööl nö. oma inimestega rääkida. Nüüd aga pean kogu kaevanduse ja karjääri erinevate juhtide ees tegema rootsi keeles ettekande. Uih, juba sellele mõeldes, hakkab jänku uuesti põues kõdistama.
Mul on üsna tihti nii, et kui tööpäev saab läbi ja mõtled, et oh täna saab õigel ajal minema siis just teel riietusruumi keegi palub sul veel midagi teha. Ma usun et te teate millest ma räägin. Olin teisipäeval just oma tegemistega valmis, mõtlesin et käin veel enne koduteed vetsus ja siis panen arvuti kinni ja koju. Poolel teel vetsu tuli Arne ja küsis et kas ma saaksin raamatupidajatele saata mõningad numbrid. No ikka saab. Nii palju siis koju minemisest.
Teisipäeva õhtul käsin surnuaias jalutamas. Ema surmast on möödunud üks aasta. Kalmistul põlesid sajad küünlad, õues oli juba mõnusalt hämar ja selline nukker tunne tuli peale (uskumatu et juba terve aasta on sellest möödas). Jalutasin omas mõtetes surnuajas, kui järsku nägin miskit muruplatsil liigutamas. Jäin hetkeks seisma ja siis hiilisin veidi lähemale. Jänesepoiss (või tüdruk) kapsas ringi ja oli tulnud õhtustama. Naeratus tuli kohe näole ja seadsin sammud kodu poole.
Tulin tagasi koju, maja ees vaatasin telefonist kella ja kui toas olin ning telefoni taskust välja võtsin oli telefonil ees SMS aadressile EMME (Minu saadetud sõnum). Tegin sõnumi lahti ja seal seisis: Ilusat pulma aastapäevaks! Homme skypeis kohtume. Soovivad Aire ja Per. Sürr ja muide mul on ema number telefonist kustutatud. Kui sõnumi lahti tegin siis ei olnud seal enam emme vaid oli lihtsal number. Et just kõikidest sõnumitest minu telefonis otsustus see ekraanile toppa jääda. Väga hea ajastus.
Üldiselt pean ma ennast mitte tüüpiliseks naiseks, no selliseks kellest võib palju internetist lugeda. Stereotüüpilise käitumis malliga  aga teisipäeva õhtul avastasin enda õuduseks, et ma vist hakkan selliseks muutuma.
Lugu järgmine
Valmistusime söömiseks, mina tõstsin toidu taldrikule  ja istusin lauda. Per võttis veel süüa. Otsustasin et võtan meile suu pühkimiseks paberit, majapidamispaberi rullist. Tõusin püsti, läksin rulli juurde ja rull oli tühi. Tegin sügava meeleheites ohke. Per küsis mis viga? Ja siis see õudus lipsaski üle mu huulte: „ EI MIDAGI“. Selle peale Per ütles et: „Sa ju ohkasid“.
Mina: „ Jah, paberi rull on tühi“.
Per: „ On tühi jah“.
Mina: „Kahju et ainult mina oskan seda vahetada“

Appi, no kas annab veel Bitch`im olla? Selle asemel et öelda normaalselt.“ Kallis palun pane uus rull kui sa viimase paberi võtad, või no mida iganes mõistliku on vaja ikka draamat teha, iniseda. Aga eks vigadest õpitakse.

Kolmapäeval tegin tööjuures pool päeva ettekannet. Ma siin teistele naljatasin et üks pilt on parem kui tuhat sõna ja mul palju rootsi keelseid sõnu pole järelikult tuleb ettekandesse palju pilte. Õhtul kodus harjutasin oma ettekannet. Hullem kui magistritöö kaitsmine.  Pärast kümneid kordi enda ette harjutamist ja Per`ile teistkordset ettevuristamist tundsin ennast rahulikult. Saan hakkama. Jah, ilmselt tuleb mul grammatilisi vigu kindlasti sisse, aga ma pole kunagi grammatikas tugev olnud J ükskõik mis keelega tegu. Üritan anda endast parima.
Neljapäeva hommikul kasutasin oma teisipäeva vigadest õpitut. Pärast hommikusööki loputasin oma kausi ja panin selle nõudepesumasinasse. Jätsin nõudepesumasina ukse lahti ja jäin vaatama mida teeb Per. Per lasi vee kaussi ja tahtis seda kraanikaussi vedelema jätta. Selle peale mina ütlesin ilusti: „Palun pane see nõudepesumasinasse uks on ka juba lahti“. Tehtud, 5+. Kõik õnnelikud.
Mingi osa minust siiski oli valmis juba ütlema, et meie nõudel ei ole jalgu alla ja nad ei lähe ise nõudepesumasinasse, ning  Milko on ka täna kodust eemal. Olin veidi õnnelik et suutsin selle ütlemata jätta.
Aga suurem hulgal mehi keda ma tean, küsimus teile, miks on nii raske teha 10 sekundit ekstra jõupingutust ja tõsta nõud kohe nõudepesumasinase, mitte „pärast“? Kui nõudepesumasinat ei ole siis on teil vabandus  nõude kraanikaussi „unustamise“ kohta. Oh kui meil oleks meil vaid nõudepesumasin, siis kallis poleks mingit probleemi, pistad aga nõud KOHE masinasse ja ongi valmis. Seda KOHE aga juhtub paljudel meestel väga harva.
Mina õnneks eriti nuriseda ei saa kui on söögikorrad siis need nõud lähevad jah kenasti kohe nõudepesumasinasse aga mõnikord unustatakse nädalavahetusel õhtune õlleklaas võik väike taldrik ikka kraanikaussi. Selle elan üle, ka minul on vead, aga ma oskan neid peita J.
Niisiis ettekanne. Neljapäeval kell 12  oli palutud mind teha ettekanne. Kell 12 kogunesime konverentsiruumi ja alustasime koosolekut lõunaga kell oli pool üks kui ülemus hakkas rääkima päevakavast. Ärevus tõusis, ja jänku põues hakkas rapsima. Nüüd kohe on minu kord ja kui ma maha ei rahune siis see jänku tuiskab mu põuest välja nii et pluusinööbid eest ja mul jääb vaid loota et ta rinnahoidjat katki ei rebi ja mu kaks lähedast sõbrannat jäävad siiski avalikkuse eest varjule. Mõelge ise mis tunne see oleks kui korraga teie pluusinööbid koosolekul ragisevad ja hüppavad eest nii et püst on avaralt kõigile näha. Ei, ei, ei see ei lähe kohe mitte.
Kell on juba 13 aga ikka ülemus räägib veel firma uuendatud struktuurist. Oeh kõht on täis ja kerge väss hakkab tulema. Ahhh? Väsimus? Ma polegi enam ärevil. Milline kergendus. Pikk ootamine on mind maha rahustanud. Nii ja lõpuks kell 13.15 ongi minu kord.  Seletan nii hästi kui oskan oma ettekande ära, paar küsimust ja kõik tehtud. Paaril korral koperdasin ja tundsin ära et sõna läks nõks valesti aga põhiasjadest saadi aru ja loodan et nad hindavad mu jõupingutust.
Neljapäeva õhtul käsin Tinal abiks aknaid pesemas. Rohkem küll seltsiliseks. Tina ise pesi, mina ainult lobisesin ja pesin pesulappe ja vahetasin aknapesuvett.
Me nüüd hakkame vaikselt esimeses toas (külaliste toas) remondiks valmistuma. Laupäeval käsime 5 erinevas poes parketti põranda jaoks vaatamas. Kokku käisime 5 erinevas poes ja leidsime endale kaks lemmikut. Järgmine samm on otsustada ära millisest poest me ostame ja millal remondiks läheb.
Pühapäeval oli kavas minna golfi mängima aga pärast hilist hommikusööki oli ilm muutunud pilviseks ja tuuliseks ning otsustasime loobuda. Tuleb leppida et sügis on saabunud ja ilmselt golfihooaeg lõppenud.
Ilusat oktoobrit!