Mäendusnohik.

Kodus kutsun Per`i hellitavalt arvutinohikuks, sest talle meeldib arvutimänge mängida ja alati uurib mis uued mängud on tulemas või siis vaatab internetist kuidas teised mängivad.  Eelmine nädal siis tulid hobiks jutuks ja tema ütles et mina olen mäendusnohik. Üritasin siis selgeks teha  et ma ikka ei ole mändusnohik ja jäin seda ise ka uskuma. Aga järgmine päev küsis Sandra minu käest et mis siis põnevat see nädal plaanis on? Normalane inimene oleks vastanud, et lähen golfi trenni või et plaanime nädalavahetusel lauatam minna. Minu vastus oli aga „Katselõhkamised“.  Kinnitatud. Olen mäendusnohik.

 Hurrrrrrraaaaaaaaaaaaa! Me saime, me saime, me saime endale korteri! Kaks nädalat peale vaatamist sai lõpuks oksjon ühelepoole ja eelmine reede 15 märts kell 15.00 kirjutasime lepingule alla. 3 toaline korter Skellefteås. Kaks magamistuba, köök, kaks wc-d, elutuba ja kaks rõdu.  Sisse kolime juulis.  

Reedel tegime väikese tähistamise, ostsime tordi ja kodus avasime shampuse. Skype`isi ühinesid tähistamisega veel Arti ja Keili ning juttu jätkus kauemaks.

Laupäeval käisime golfi mängimas, simulaatoril. Olime just poole peal kui teenindaja tuli ja küsis et kas meil oleks midagi selle vastu kui me läheksime ja mängiksime teise simulaatori peal, et neil oli vist topelt bronn sellele ruumile tehtud. Omalt poolt pakkusid nad meile nö. „vaevatasuks“ tunni tasuta  golfi. Loomulikult olime nõus.  Mäng mul eriti hästi ei läinud, palju oli tühje lööke. Treeningul olid mul löögid palju paremad. Aga eks mänguõhin oli sees ja ikka tahad kaugele lüüa ja siis unustad tehnika ära ja üritasin ainult toore jõuga.  Aga muidu oli väga vahva, vehkimine võtis naha kohe märjaks.

Pühapäeval käsime lauatamas ja seekord ikka tõsiselt. No vähemalt Per`il oli tegemist küllaga. Andsin talle näpunäited mida ise olen kuulnud , lugenud või netist vaadanud ja läkski lahti. Esimene allatulek oli tal ikka päris valus ning liftiga (nööbiga) ta esimene kord ülesse ei tulnud vaid jalutas. Kui ta lõpuks ülesse jõudis oli ta näost näha, et mees on päris väsinud. Aga ta oli tubli ei jätnud jonni ning juba teise korraga sai liftiga ülesse ning  lõpus sai juba otsenjoones sõites lauaga kenasti mäest alla nii et ei kukkunud. Mina nägin lastemäel oma arust väga hea välja. Lauatunnetuse sain kohe esimesel korral kätte ja vuhisesin alla juba nagu päris laudur.

Kui on ilma siis järgmine nädalavahetus proovime veel.