Uus-Meremaa

Uus Meremaa

24.01.2015  jaanuari hommikul ootasin kannatamatult akna taga, et millal Tina ja Kenneth tulevad ja meid lennujaama viivad. Ei, nad ei jäänud hiljaks, meie olime lihtsalt väga varakult valmis.  Lõpuks oli aeg käes ja Tina ning Kenneth saabusid. Kohvrid autos, asusime lennujaama poole teele. Kohvrid kenasti ära antud ootasime lendu. Peagi teatati et lend hilineb. No tore algus. Õnneks oli meil Stockholmis 2,5 h aega.  Lend hilines ainul 20 minutit nii et kõik läks esimese lennuga hästi. Esimene ühe tunnine lend möödus kiirelt.  Järgmiseks oli Stockholm- London. Stockholmis pidime kohvrid välja võtma ja uuesti ära andma. Läksime check in masina juurde ja masin ei tunnistanud meie broneeringut. Piletid olid ostetud internetist. Oh kurja. Väike sabin tekkis hinge. Egas midagi, otsisime infopunkti ja küsisime et mis edasi. Tädi seletas lahkelt et võime kohe väravasse minna ja sealt saame piletid. Edasi kulges kõik suurepäraselt. Stockholm London, lend 2h. London -Hong Kong 13 h ja lõpuks Hong Kong- Auckland 11h. Pikkadel lendudel vahtisin filme nii et silmad grillis peas. Sain ka kuskil 3h magada. Uus-Meremaale jõudsime esmaspäeva hommikul.

26.01.2015 Esmaspäev. Saabusime Aucklandi kell 10.30. Eelnevalt kodutöö tehtud teadsin et lennujaamast linna saab kõige soodsamalt lennujaama bussiga. Ostsime infopunktist bussipiletid ja leidsime bussipeatuse välisukse lähedalt. Sõit linna võttis umbes 30-40 min. Ilm oli super ilus, päike ja selge taevas. Meil olid kõik hotellid broneeritud nii et nüüd tuli ainult hotell ülesse otsida. Peatusime Econ Lodge City Central. Tegemist oli soodsa hotelliga. Tuba oli küll pisike aga kõik vajalik oli olemas ja hinna ning kvaliteedi suhe oli paigas. Ainuke asi millest puudust tundsime oli külmkapp. Tuba oli nii pisike et kohvrit põrandal avada polnud võimalik. Avasime kohvrid korda mööda voodi peal, värskendav dušš ja linna peale. Jalutasime mööda tänavaid kuni jõudsime sadamasse. Otsustasime et on aeg esimeseks õlleks.  

Õlled sees, jalutasime infopunkti kust võtsime hulga flaierid. Sõime lõunat toidu alleel. Ühte kohta oli kogutud erinevad Aasia köögi toidud. Valisime Vietnami köögi. Kell 16 jõudime tagasi hotelli. Mmm voodi ja horisontaal asend oli ülimõnus.  Mõtlesime et teeme väikese uinaku enne õhtusööki. Kell 21 tegime silmad korra lahti. Per küsis kas õhtusöögile lähme, vastasin et mina ei hooli ja ta oli minuga nõus. Keerasin teise külje ja uinusin uuesti. Magasime kella 18 kuni 6 hommikul ja nii saimegi lennuväsimusest 12 tunnise unega üpris lihtsalt hakkama. Hommikul ärgates märkasime et olime saanud kerge päiksepõletuse. Vaja päiksekreemi osta.

27.01.2015 teisipäev. Ärkasime hommikul kell 6. Pool tundi hiljem olime juba linnas hommikusööki otsimas ja pärast veel päikesekreem ja pudel vett. Päevaplaanis oli Kelly Tartons  Veealune maailm. Leidsime linnast bussi mis meid kenasti kohale viis. Kuna me olime nii varakult üleval siis olime juba enne avamist ukse taga.  Uksed tehti lahti täpselt kell 9.30 ja meid oli umbes 6-7 inimest. Mõnus rahulik oli jalutada ja kalu, pingviine ning teisi mereelukaid vaadata.  Kella 10.30 paiku hakkas juba rahvast kogunema ja kell 12 oli täismaja. Siis oligi meil paras aeg lahkuda. Kuna ilma oli super ja meil olid ujumisriided kaasas, siis otsustasime lähedal asuvasse randa jalutada. Rand oli kuskil 2 km kaugusel. Rannas oli liiv nii tuline et paljajalu oli võimatu üle 2 sekundi kohapeal seista. Jooksuga vette  ja lainetese hullama. Pärast mõnusat värskendust otsustasime lõunatada. Rannast veidi eemal oli kohvikuid ja baare täis tänav. Tegime oma valiku Belgia pubi kasuks. Tellisime kannu külma õlu ja lõunasöögi. Kõhud täis, aeg kodu poole liikuda. Per küsis, et kas jalutame või lähme bussiga tagasi. Mina küsisin et mis tema soovib ja ta ütles et otsusta ise. Mina otsustasin te jalutame. Läksime randa tagasi ja kreemitasime ennast jalutuskäiguks päikesekreemiga  kui tuli üks naisterahvas ja küsis et kas ta võiks päikesekreemi laenata, ta unustas koju ja tal oli väike laps. Muidugi laenasime. Lapse ema oli ülitänulik. Harjutust alga! Hakkasime linna poole sammuma. Pärast umbes kahte km, täpselt veealusemaailma juures, oli põis juba nii triiki täis  (see on see õlle joomine) et oli vaja vetsu minna. Kuna meil päevapilet kehtis siis astusime uuesti veealusest maailmast läbi. Vajalikud toimingud tehtud ootas meid ees pikk kodutee. Päike lõõmas taevas ja väsimus hakkas tulema. Kuna mina tegin ettepaneku jala minna siis jah polnud õige koht virisemiseks. Kõmpisime ja kõmpisime kuni märkasime minigolfi. Muidugi. Ühisel meelel otsustasime mängida. Loomulikult Per võitis. Enne südalinna oli KFC (Kentucky Fried Chicken). Tuli läbi astuda ja vaadata kas see maitseb ikka veel sama hästi kui mäletasin. Täiega pettusin ja hirmkallis oli ka. No mis seal ikka, edasi kodupoole. Lõpuks kell 17 jõudsime hotelli. Käisime pesemas ja suundusime õhtusöögile.  Linnas asus kena park seega käisime veel enne sööki pargis jalutamas. Oh mu vaesed jalad. Õhtustasime India restoranis. Õhtul enne magama minemist tegin venitusharjutusi et suudaks veel järgmine päev ka kõndida.

28 .01.2015 kolmapäev. Päevaplaan- veinituur. Kava nägi ette hommikupoolikul turismis ehk vaatamisväärsused looduses, lõuna ja siis istandused. Kell 9.30 oli 9 kohaline minibuss hotelli ees. Bussijuht oli meile giidiks. Väga tore meesterahvas. Saime privaatse reisi loodusesse, käisime infokeskuses, mis asus mäe otsas ja sealt oli võrratu vaade vihmametsale ja sõnajalad on siin nagu puud. Meenutavad palmi. Palmipuud neil kookospähkleid ei kanna ja palmi nimi maoori keeles tähendab- kasutu puu ilma pähkliteta. Käsime turismivabas rannas ning pärast seda koske vaatamas ja lõpetuseks Aucklandi piirkonna kõrgeima mäe otsas, umbes 330 m  kus oli 360 kraadine vaade ja nägime Põhja saare ida ja lääne rannikut. Kella 12 paiku jõudsime esimesse istandusse. Meie bussijuht/giid läks linna, et peale võtta mõned inimesed kes ühinevad meiega pärastlõunasele veinituurile, ja jättis meid veine maitsma ning lõunatama. Veinid olid head, kohalik toodang ning lõuna väga maitsev. Lõuna söödud oli meie giid tagasi kolme inimesega kes ootasid meid juba bussis. Mina läksin bussi esimesena ja Per tuli minu järgi kui käis ilge kolakas. Per lõi oma pea ukseraami vastu ära. Jõudsime teise istandusse ning bussist väljudes vaatasin Per`i haava üle. Päris korralik haav. Nahk kõik maas ja verepiisad nahal.  Ning selline mädavedelik nirises välja. Nii me siis maitsesime veine ja mina tupsutasin Per`i laubalt mäda vedeliku. Maitsesime miski 6 erinevat sorti veini. Per kasutas veine rohkem tuimestuse kui maitsmise eesmärgil ;).  Käsime veel kahes istanduses, mm vein maitses hästi. Koju sõites oli juba väike sumin sees. Palusime linnas kaubanduskeskuse juures peatust ja läksime apteeki. Näitasime haava ja küsisime mida nad soovitavad. Ostime definitseerimis vedeliku, haava kreemi, väikse nunnu esmaabi karbi kus olid plaastrid.  Kell 17 jõudsime hotelli/koju. Kodus tohterdasin haava puhtaks ja panime plaastri peale. Ma küll tegin Per`ile ettepaneku et paneme sideme (selline mis on lõua alt) aga ta ei soovinud J, siis pesus ja linna õhtusöögile. Käisime Thai restoranis.

29.01.2015. neljapäev. Päeva plaan -Aucklandi loomaaed.  Pärast subway võleiba käsime ja ostsime Per`ile nokamütsi , see oli ühtlaselt nii plaastri varjamiseks kui ka peanaha kaitseks sest päike oli nii tugev et peanahk põles ära ja hakkas maha kooruma. (Veinituuri giidilt kuulsime et Uus-Meremaal on osoonikiht väga hõre ja nad on maailmas esikohal nahavähki haigestumises).  Hotellist küsisime millise bussiga saab kõige paremini loomaaeda. Ühtegi bussi otse loomaeda ei vii. Tuleb kuskil maha minna ja siis miski 10 min jalutada. Ok. Leidsime bussijaama ja ostsime pileti ning palusime bussijuhil meile öelda kus me maha peame minema, sest me ei tea millal peame stopp nuppu vajutama. Hakkasime sõitma. Olime kuskil 5 min sõitnud. Juhi juures süttis põlema  punane stopp tuli. Keegi tahab maha minna. Buss peatus aga keegi ei läinud maha. Selle peale sai bussjuht vihaseks ja küsis kurja häälega kes vajutas nuppu? Bussis oli hiirvaikus. Selle peale ütles bussijuht et tal ei ole sellist jama vaja et terve hommik on kogu aeg miski jama. Aga ikka vaikus. Õnneks hakkasime varsti edasi sõitma. Järgmises peatuses toimus bussijuhtide vahetus ja saime endale uue rahuliku juhi. Per käis bussijuhiga uuesti rääkimas et ta peataks bussi kinni kui oleme loomaaja lähedal.   Sõitsime edasi ja umbes 15 min pärast olime kohal. Buss peatus ja bussijuht andis meile juhised kuidas loomaeda minna. Umbes 10 minutit jalutamist ja olimegi kohal. Loomaaed oli kena, ilm oli super. Nägime ka Uus-Meremaa rahvusloom/lind, Kiivi linnu ära. Lennuvõimetu arglik lind kes tegutseb peamisi öösiti.  Umbes 2 ,5 tunniga olime loomajale tiiru peale teinud ja aeg koju minna. Jalutasime bussijaama poole kui nägime et buss tuleb. Jookseme. Umbes 300 m kiiret spurti, oh ei mäletagi millal niimoodi viimati joostud sai. Jõudsime täpselt viimastena bussi peale. Bussijuht küsis et kuhu soovime sõita. Vastasime, et linna (me teadsime et buss teeb ringe nii et vahet pole mis suunas bussi peale lähme).  Bussijuht ütles et see võtab kuskil 1,5 h tundi. Ok see on päris suur ring. Otsustasime et läheme teises suunas ja läksime bussist maha. Hakkasime teisel pool teed asuva bussipeatuse poole kõndima kui nägime et buss tuleb. Jookseme! Jõuame, ei jõua, jõudsime napilt. Oh milline treening. Õhtul käisime Hiina restoranis söömas ja varakult magama sest järgmine päev ootas ees pikk sõit.

30.01.2015 reede. Tegime varakult hotellis chec out`i. Jätsime kohvrid hotelli hoiule ja jalutasime autorenti. Saime auto ja GPS kenasti kätte. Mina istusin rooli ja sõit võis alata. Kuna Uus-Meremaal on  vasak poolne liiklus siis  on ka rool ja käigukast autos valel pool. Õnneks oli automaat käigukast nii et sellega polnud probleeme. Probleeme tekitas suuna näitamine. Suunatule lüliti ja kojamehe lüliti olid ära vahetatud, nii et kui tahtsin suunda näidata siis automaatselt lükkasin kojamehed käima ja siis tuli meelde et oh, vale lüliti ning siis alles suunatuli. Sellega ma ei harjunud kuni lõpuni ära. Ikka ja jälle kui olin pöörde tegemisel siis kõige pealt aken puhtaks ja siis alles suund sisse.

Saime hotellist kohvrid kätte ja sõit Paihia poole algas. Saime tänu GPS`ile kenasti linnast välja ja aeg oli teha väike värskendav peatus.  Auto juures tagasi ja valmis edasi sõitma avastasime et meie GPS ei tööta enam. Oh kurja.  Ootasime kuskil 5 min et äkki on aku nii tühi, et las laeb, aga ei midagi. Näppisime kõik võimalikud nupud läbi aga ei midagi. Lõpuks otsustasime et lähme küsime tanklast kas keegi tunneb seda aparaati ja oskab midagi soovitada. Teenindaja ei osanud ka midagi muud soovitada kui et lasta sel laadida. No laadisime siis  ja laadisime aga ei midagi. Otsustasime et Per läheb ja üritab kohvikus interneti saada ja ma jään autosse ning laen GPS´i. Ma juba otsisin autorendi telefoni numbrid välja et nad vajadusel tuleksid ja meile uue gps`i tooksid. Pärast tubli 20 minutit tuli Per tagasi ja ütles et leidis netist selle gps`i kohta palju negatiivset ja soovituse restart teha. Mmm, selline pisikene auguke, millega me seda küll torgime? Õnneks olid meil hambaork ja see sobis täpselt. Restart tehtud saime gps`ile pildi ette. Jehuuu!

 Jätkasime sõitu, olin esimesel päeval roolis veidi kange ja mõttes meenutasin endale kogu aeg: hoia vasakule, hoia vasakule. Kurvilised mägiteed olid alguses päris hirmuäratavad eriti siis kui Per ütles, et ära vasakule vaata, olime ilmselt väga kõrgel. Mina hoidsin oma pilgu otse teel. Kuskil poole nelja paiku jõudsime lõpuks kohale. Hello Paihia!  Väike linnake lahe ääres kus on palju saarekesi. Meie peatusime Averill Court motellis. Terve peatänava äärne oli täis motelle. Kõik kenasti üksteise kõrval reas ning teisel pool teed ookean. Ilm oli pilves  ja ujumiseks veidi tuuline ja jahe. Jalutasime linna ning sõime õhtust ja kell 18 olime mõnusalt motellis ning kell 21 juba magasime.

31.01.2015 Laupäev hommikul olime juba kell 9 matkarajal. Kaardi järgi 1,5h jalutamist ja rada viis lõpuks koseni. Ilm oli pilves ja pärast 10 min jalutamist hakkas sadama. Seisime suure sõnajalapuu all mis oli väga hea vihmavari. Sadu nõrgenes varsti ja kõndisime edasi. Pärast 1,5 tundi matkamist jõudsime lõpuks koseni ning siis matkasime tagasi. Pärastlõunal  mõnulesime  motelli basseinis ja  mullivannis. Õhtul  Tai köök.

1.02.2015. Pühapäeval hommikul kell 9.30 väljus praam delfiinide vaatamise kruiisil ning Hole in Rock. (Auk kivis). Lõunaks viidi meid Urupukapuka saarel kus meil oli 1 h aega. Kohalikud maoorid tervitasid meid laulu ja tantsuga ning siis lõuna. Pärast lõunat osalesime mesilase vaha ja mingi puu lehtede õlist niisutava kreemi valmistamise töögrupis. Tagasi suurel saarel kell 14.  Jalutasime mööda randa tagasi ning tegime lahes kiire supluse. Uh vesi oli külm. Koju jõudes väike uinak. Kell neli oli veel vara õhtust süüa ja ma tegin Per´ile ettepaneku lühikeseks jalutuskäiguks. Kaart näitas matkarada mis pidi olema poole tunnine matk. Seda see oligi, aga järsk ülesmäge. Oh kurja mul tuli kohe Norras asuv Preikestolen meelde. Aga nagu kaardil lubatud kannatus kestis ainult pool tundi. Olime kohal ja nautisime mäetipust kena vaadet.

Õhtul käisime pubis ja sõime ribisid. Neil oli eripakkumine ja selle juures lause: Ükski inimene pole seda portsjonit mitte kunagi üksinda ära söönud. Me olime pärast matkamist päris näljased ja  me ei suutnud seda portsjonit kahe peale ära süüa. Friiikaid me peaaegu üldse ei söönud. Nii et võite ette kujutada kui suur see ribihunnik oli.

2.02.2015 Esmaspäeval magasime kaua, kohe kella 9. Ilm oli kena ja otsustasime et lähme Urupukapuka saarel  snorgeldama. Praamiga saarele, snorgeldasime  1h siis lõuna ja jahutav õlu ning kuna meil oli praamini veel 2h aega otsustasime et  teeme väikse matka. Kuna saar on mägine siis tuli ronida kõigepealt mäkke. See võttis kuskil 0,5 h aga see oli seda täiesti väärt. Mäetipust avanes vaade saare teisel küljel olevale lahele. Võrratu vaatepilt. Õhtul käsime sadama restoranis kala söömas ning mõnulesime motellis mullivannis.

3.02.2015 Teisipäeval sõitsime Hamiltoni. Sõit kulges rahulikult ja olime hotellis kuskil kella 15 paiku. Ventura Inn & Suites Hamilton. Hotell oli kena ja personal 5+. Hommiku söök oli ainult veidi igav. Röstitud sai ja marmelaad ning jogurt ja müsli. Ma ei saa aru, kui neil on inglise mõjud siis miks mitte peekoni ja munapudru mõju. Aga see selleks. Jalutasime õhtul veidi linnas ringi käisime söömas, tegime vesipiipu ning varakult koju. Pesime pesu vahtisime telekalt ja magama.

4.02.2015 Kaua oodatud Hobbitoni ekskursioon. Kes teab filmi Sõrmuste isand ja Kääbik siis just sinna võtteplatsile me läksime. 1,5h tuuri jooksul näidati meile erinevaid kääbiku maju võis siis õigemini kääbiku auke (Hobbit holes). Räägiti huvitavaid fakte filmi võttepaigast. Kokku kääbiku auke oli kuxkil 42 millest 10el käib uks lahti aga ukse taga ei ole tegelikult mitte midagi. 1 meeter ruumi ja siis mullast sein. Kogu sisemine filmimine on tehtud stuudios. Korstnad filmis suitsevad aga see oli tegelikult mesilase vaha ja hiljem kasutati suitsumasinaid. Või siis aed mis ehitati, kaeti äädika ja jogurti seguga et tekitada hallitust et aed  näeks vana välja just nagu ühe kaua eksisteerinud küla aed välja nägema peab. Või Mr Pilbo maja kohal asuv puu on tegelikult skulptuur ja lehed on külge kleebitud jne jne.

Pärast kääbikute küla sõitsime vaatama hõõgusside koopad. Väiksed ussikesed elavad paekivikoopa laes ja meelitavad oma tulukestega putukaid ligi. Pimedas on väga kena vaadata tuhandeid hõõguvaid tulukesi. Aga kui meie giid väikese ala valgustas siis nägime kuidas 10 cm pikkused niidikesed ussikeste küljest alla rippusid. Nende niidikestega püüavad nad putukaid kui putukas niiti kinni jääb kerivad nad niidi ülesse ja pidusöök võib alata. Uhhh. Pimedas oli kõik palju kenam. Tuled kustu! Koopa põhjas on jõgi kus meid viid paadiga sõitma ja hõõgusside tulukesi imetlema. Tõsiselt kena aga kui koopa lagi madalamale tuli siis mõtlesin tahes tahtmata nendele niidikestele, võhh!

Oligi päev läinud. Õhtut alustasime Diggers baaris, väike õlu enne õhtusööki. Õhtustasime India restoranis, ning otsustasime et teeme ühe metsiku õhtu. Me pole veel reisi jooksul korraliku kräud teinud. Mõeldud tehtud. Siin olid baarid kenasti reas nii et pubi ralliks sobilik nii et letś get wilde! Tegime 2 shoti ja ühe  kokteil  kell oli 21.30 kui otsustasime et aitab, väsimus on peal. Nii palju siis meie metsikust õhtust J. Vanad oleme. Kell 22 olime kodus ja kell 23 juba magasime.

5.02.2015 Neljapäeval käsime Hamilton aias (Hamilton  Gardens) 52 h suurune ala, mille ühes osas olid erinevate teemadega aiad. Roosi aed, fantaasia aed, juurvilja aed, Jaapani, Hiina, Inda, Inglismaa, troopika jne aiad. Pool päeva läks nagu niuhti. Õhtul sadas vihma nii et pärast õhtusööki (Itaalia restoranis)  laenasime hotellist dvd mängija ning vaatasime kahte filmi, mõnus õhtu kodus pärast eelmist raju õhtut :)

6.02.2015. Reede sõitsime Rotorua linna. Ainult 107 km sõita. Mõnus tee ei mingeid erilisi mägesid. Apex on Fenta Motel. Meie kõik elamised olid linna keskusest veidi eemal, umbes 10-15 min jalutuskäigu kaugusel. See motell oli umbes 40 min linna jalutada. Hea võimalus veidi enne ja pärast õhtusööki kaloreid põletada. Esimene päev tutvusime linnaga ja jalutuskäik Kuirau pargis (geotermiline park). Keset parki olid piirdeajaga eraldatud augud kus kas mulises vesi või siis muda. Pargi tagaotsas oli aurav järv . Tegime järvele tiiru peale ja kui kõndisime sillal üle järve tundsid kuidas varbad lähevad sooja aurukäes mõnusalt soojaks. Õhtul jalutasime linna ja leidsime väikese söögi tänava kus sattusime istuma india restorani. Üllatus, üllatus.

7.02.2015 oli minu kaua oodatud päev. Käsime Martha kulla karjäär Waihi`s  ja see järel kulla muuseum. Mini bussiga viidi meid karjääri selvale ja siis ka rikastusvabriku lähedale ning lõpuks aheraine hunniku juurde.  Giid oli kohilik ja mitte kaevanduse töötaja siis minu spetsiifilistele küsimustele ta vastata ei osanud. Kullakarjäär asub otse keset linna. Pea tänav läheb üheltpoolt karjääri külge. Kuna linn on ümber karjääri siis laiendamise võimalust pole. Karjääri eluiga on veel kuskil 12 kuud ja siis ootab ees sulgemine. Veidi eemal on samale firmale kuuluv kaevandus, mis on tegutsenud päris kaua, täpselt enam ei mäleta, aga ühesõnaga neil on probleeme maapinna vajumisega. Praegusel hetkel töötab kaevandus tagasitäitmisega, aga vanasti seda ei olnud ja alles eelmine aasta või oli see 2013 oli neil üks õnnelik õnnetus kus maja vajus auku aga õnneks kedagi kodus ei olnud nii et keegi viga ei saanud. Pärast karjääri käsime muuseumis kus oli näitus kulla ajaloo kohta Uus-meremaal ja kaevurite streigist ning liikuvad  mudelid kaevandamisviisidest ja erinevatest etappidest. Koju jõudsime kell 17.00. Enne õhtusööki käsime 1,5 tundi termoallikate SPAs lõõgastumas. Pilet käes käsime riideid vahetamas ja siis saime basseinide juures kokku. Istusime kõige lähedal olevasse basseini. Mmm soe. Pärast 10 min otsustasime proovida järgmist basseini. Istusime sisse. Per ütles et see tundub külmem, mina ei saanud aru midagi. Soe oli ikkagi. Ma avaldasin arvamust et tore oleks kui kuskil oleks silt temperatuuriga et tore oleks teada, aga noh pole midagi, pea asi et soe ja mõnus. Kui kolmandasse basseini ronisime siis nägime loomulikult et seal oli silt temperatuuriga. Läksime tagasi eelmiste basseinide juurde ja loomulikult oli ka seal sildid olemas. Oh meid pimedaid küll. Per`il oligi õigus esimene bassein kus olime oli vesi 38 kraadi ja teises 36 kraadi nii et oli jah külmem. Siis oli veel bassein 40, 42 ja 44 kraadi, see viimane oli minu jaoks ikka palju, aga Per´i lemmik. Mina käsin vahepeal külmavee augus ennast maha jahutamas. Mõnus. Pärast SPAd käsime linnas söömas ja siis koju magama.

8.02.2015 Pühapäev oli meie reisi kõige eredama kogemusepäev. Käsime jõe safaril. Mõlema jaoks oli see esimest korda. Paadi kapten oli väga lahe ja kokku oli meid koos kapteniga paadis 6 inimest.  NZ Riverjet firma. Algul sõitsime jõel rahulikult ja saime loodust nautida ning pilte teha ja kapten rääkis kohalikust ajaloost ja legende jõe äärse elu kohta. Siis läksime meie Per`iga 1 tunnisele jalutuskäigule termoalal  ja teised läksid soojavee allikatesse ujuma. Matk ja pildid tehtud ootasime kuskil 10 min oma kaptenit ja siis kui uuesti paati istusime algas kihutamine tagasi ja 360 kraadiste pöörete tegemine. Kapten käib oma tavatöö kõrvalt paadirallidel võistlemas nii et nii tema kui ka meie nautisime sõitu täiega. Kuna ilm oli suurepärane siis otsustasime Periga et läheks kuhugi ujuma. Kohalikud järved olid kas liiga tulised või maooride pühapaigad nii et linna lähistel polnud miskit võimalust. Võtsin aga oma targa raamatu välja ja leidsime et linnast 55 km kaugusel asub Maketu rand  Bay of Plenty (Vaikses ookeanis).  Sõidame. Hullasime ja liuglesime lainetes, mina korjasin muidugi merekarpe.  Jõudime õhtusöögi ajaks koju ja oligi päev jälle möödas.

9.02.2015. Esmaspäev. Tagasi Aucklandis. Sõitsime kõigepealt hotelli. The Quadrant Hotel & Suites. See oli kõige uhkem ja ilusam hotell kus me peatusime. Ning põhimõtteliselt piiramatu interneti kasutus. Mullivann ja saun. Kuna meie tuba ei olnud veel valmis siis jätsime kohvrid hotelli ja viisime auto ära. Auto antud otsustasime lõunatada. Kell oli kuskil 13. Hakkasime liikuma hotelli poole ja Andsime auto leidsime Vietnami kohviku. Ülihea söök. Tagasi hotellis polnud tuba ikka veel valmis. Ootasime baaris miski  pool tundi ja saime kuskil kella 3 paiku tuppa.  Mis tegelikult ongi hotelli check in aeg. Enne õhtusööki proovisime ära ka hotelli sauna. Kahjuks oli tol päeval mullivann mitte töökorras nii et meie kaustuses oli ainult saun. Õhtul käsime ühes pruulikojas õllesid degusteerimas. Päris hea tegevus enne õhtusööki ;).  Teie kõigi suureks üllatuseks õhtustasime aasia toidualleel kuna me ei suutnud otsustada et kuskil mujal süüa.

10.02.2015 Viimane päev Aucklandis. Võtsime vabalt. Tegime väikese shopingu tuuri ja siis pärastlõunal mullivann hotellis. Kuna siin hotellis oli korralik interneti siis otsisime restorani kus tegime oma viimase õhtusöögi. Restoran oli kena ja toit oli väga maitsev ning tegemist ei olnud aasia köögiga :).

11.02.2015 Tagasilend koju.

Reis oli fantastiline. Loodus on imeline. Kogu reis ületas mitme kordselt mu ootused. Jäime mõlemad väga rahule. Just see et meil oli veidi aega igas linnas ja võtsime rahulikult. Loomulikult jäi meil palju nägemata  aga see jätab ainult võimaluse et ehk kunagi uuesti tagasi. Kogu lõuna saar on ju meil  veel avastamata.