Jõulud võivad tulla

8-9 november oli EMC kokkutulek. Töölt võtsin reede vabaks. Äratus oli hommikul kell 4.30.  Lennujaamas kell 5.30. Kõigepealt lend Stockholmi ja siis sealt Düsseldorfi ja Saksamaalt taksoga Hollandisse. Jah just, taksoga. Ükskord elus võib. Interneti kaudu broneerisin takso ja fikseeritud hind. Düsseldorfi lennujaamas kell 11.30 sain taksojuhiga kokku ja sõit võis alata. Või siis mitte. Kõigepealt tuli meil parklast välja saada. Automaat taksojuhi kaarti ei tunnistanud ja nii läks ta sularahaautomaati otsima ja mina siis istusin taksos. Autol kõik võtmed ees ja puha. 7 minutit ja sõit võis alata, või siis..? Jah, sõit võis alata automaat võttis tädi raha vatsu, tõkkepuu tõusis ülesse ja läksime!

Kokkutuleku koht asus väikses linnakeses (umbes nagu Keila). Üritasin siis kaardiga maksta aga takso aparaat ei lugenud mu kaarti. Aparaadile ei meeldinu reljeefsed numbrid kaardil. Läksime siis linna peale pangaautomaati otsima aga linn oli inimestest tühi. Lõpuks leidsime ühe poe ja käsin küsimas kus automaat on. Leidsime. Tagasi peo kohta, registreerisin ennast, sain toa võtmed ja oli täpselt lõuna aeg. Lõuna lauas sattusin kokku Helena EMC kaaslastega Kamilla ja Simon`iga.

Pärast lõunat leidsin ka enda EMC kaaslased Tina ja Slawek`i. Edasi ettekannete kuulamine. Õhtusöök ja õhtu kulges meeleolukalt. Kell 1 võttis aga väsimus võimust ja magama minek. Läksin siis tuppa ja avastasin et mu toakaaslane on saabunud, riided ja kohver olid toas, toakaaslast ennast mitte. Riiete järgi oli aru saada, et tegemist oli meesterahvaga. Kuna Slawek oli üksi toas ja tal oli vabu voodeid siis veetsime Tinaga öö Slawek´i toas, Tina põhjuseks oli et tema toas oli imelik lõhn. Laupäeva hommikul oli söögisaal täis väsinuid nägusid. Kuulsime et kõvemad peolised olid kestnud kuni hommikul kella 6.

Kell 12 oli kavas sortlik tegevus. Valida oli golfi ja paintball`i vahel. Mina ja Tina valisime golfi. Slawek asus koduteele ning mina ja Tina läksime golfi mängima. Golfimänguks jõudsid kohale ka Chris ja Mathilda oma pisikese tütrega, kes tulid tere ütlema. Nalja kui palju ja 2,5 h läks nagu niuhti.

Kell  16 oli enamus külalisi läinud. Läksin oma tuppa ja hakkasin raamatut lugema. Kuna ühe raamatu unustasin Rootsis kohe lennukisse siis ainukeseks raamatuks oli mul rootsi keele grammatika.

Varsti ilmus tuppa ka mu toakaaslane, kelleks ostutus Helena EMC kursavend. Otsustasime et küsime veel ühe toa, et saaks ennast korralikult välja magada. Saimegi veel ühe toa, milleks oli Slawek`i eelmise õhtu tuba. Kolisin sinna ja kell 20.00 magasin juba sügavalt.

Pühapäeval oli mul aega vabalt lennujaama reisida nii et otsustasin minna lennujaama rongiga ja rongijaama taksoga. Palusin siis ühel töötajal helistada taksofirmasse ja kutsuda takso. Tädi möllas miski 20 min aga taksot ei saanud. No mis siis ikka vaatasime kella ja kell oli täpselt paras et jõuda bussi peale. Bussipeatusesse oli kukil 10 min jalutamist. Jõudsin peatusesse ja seal oli kaks noormeest, kes ka bussiga rongijaama reisisid. Esimest bussi mis kavas kirjas ei tulnud, nii et ootasime üle tunni kuni lõpuks buss tuli. Rongijaamas sai rongi oodatud 45 min.  Siis veel kaks rongivahetust ja olingi lennujaamas. Ainult 3,5 h. Autoga 50 min.  Lennujaamas oli veel küllaga aega jõudsin tervele lennujaamale mitu tiiru peale teha. Lõpuks kell 23.00 oli kodus. Ruttu magama ja hommikul tööle.

28 november saabus Sandra. Neljapäeva viimase lennukiga. Kell oli üle 12 öösel kui koju jõudime. Per juba magas kuna ta pidi hommikul tööle minema. Minul oli vaba päev. Lennujaamast koju sõites olime arvamusel et lähme koju ja magama. Koju jõudes aga erilist und enam ei olnud ja nii me siis istusime köögis ja rääkisime juttu. Kell sai märkamatult kolm ja siis neli ning otsustaime et olem nii kaua üleval kui Per ärkab. Ainult tunnike veel. Mõeldud tehtud. Ja kui siis kell sai 5 tuli magamistoast välja just mitte kõige paremas tujus Per. Tänu meie jutulobale oli ta väga vähe magama saanud. No hommikul oli julgust mul muidugi küllaga ja ei lasknud sellest ennast üldse häirida. Mina tema pärast küll öösiti magamata olnud. Läksime siis Sandraga kell 6 magama ja ärkasime kell 14.  Saatsin Per`ile vabandavad sõnumid ja oligi rahu jälle taastatud. Lõpetasime Sandraga just hommikusöögi kui Per tuli töölt koju ja siis see juhtus. Kaua, kaua oodatud hetk saabus. Esmalt hõõgveini hooaja avamine ja siis Vana Tallinn. Nimelt oli Sandra meile Vana Tallinn`at toonud ja nüüd reede õhtul oli selle nautimiseks suurepärane aeg. Mängisime kaarte, valmistasime õhtusöögi ja nii see pärastlõunane päev läks. Magama läksime kuskil kell 1.

Laupäeva hommikul oli kõigil kolmel kell 7.30 uni läinud. Uskumatu! Sõime hommikust ja kell oli alles 8.00. Oi kui pikk päev see laupäev oli. Nii mõnus. Aga sai ka see päev õhtusse- lebo, väike vein, chill.

Pühapäeval oligi Sandral juba lend koju ning esmaspäeval uus töönädal.

25 november (esmaspäev) asusin usinasti rootsi keele eksamiks valmistuma. Kolm õhtut kordasin õpitut ja üritasin meelde jätta erinevaid teemasid.

Neljapäeva hommikul kell 8.45 olin juba ülikoolis. Eksam pidi hakkama kell 9.00. Kuna ma olin ainuke eksami tegija siis alustasime kohe eksamiga. Kõigepealt oli lugemine, mis koosnes kahest osast A ja B.  Alustasin A-ga. Õpetaja ütles, et vaatame kuidas läheb ja kui on hästi siis pole B osa mõtet teha. Lugesin tekste ja vastasin küsimustele. Tekstides oli sõnu mida ma ei teadnud aga lause mõttest sain ikka aru. Kui A osa oli tehtud siis anti mulle vahelduseks kirjutamine, nii kaua kui nad lugemise osa üle vaatavad ja otsustavad kas pean ka B osa tegema.

Kirjutamises oli kaks ülesannet. Kõigepealt oli vaja kirjutada kiri sõbrale, kelle korteris ma juba pikemata aega elan ning öelda et ma lõhkusin midagi ära, kuidas see juhtus ja kuidas ma selle kompenseerin. Kirjutasin et lõhkusin ära vaasi, korterit koristades ja olen valmis uut ostma või siis pakkusin raha. No ma arvan et see kiri sai enam vähem.

Aga teine osa sellest oli vaja vastata kohaliku poliitiku kirjale. Mis meie vallas võiks paremini teha või mis üldse puudub jne. Oh jesses! Pärast pikka mõtlemist suutsin kirjutada, et nad võiks teed korda teha, mõtlesin Tallinna teedele. See oli kõik mis suutsin välja mõelda. Siis veel kirjutasin et teised asjad on kõik väga hästi.  Nii sain ka selle ülesandega ühele poole.

Läksin viisin oma üllitise ära ja sain järgmiseks ülesandeks kuulamise (lugemise B osa ei pidanud tegema). Pärast 30 min iga teksti kohekordset kuulamist oli ka see osa läbi. Jäi veel rääkimine.

Läksin siis õpetajate juurde andsin neile oma vastused ja nemad siis küsisid et kuidas tundus, kas oli raske? Rääksime veidi jõuludest ja millised toidu meil Eestis jõulude ajal on. Ning oligi kõik. Ei mingit ametliku vestulust. Uhh. Siis küsiti kas plaanin ka edasi õppida ja mina vastasin et ehk sügisel. Öeldi et vastuse saan teada täna pärastlõunat, sooviti häid jõule ja oligi kõik. Kokku kulus mul eksamiks 1 tund ja 45 minutit. Koju jalutades hakkas muidugi mu hall ajurakk kõike kirjapandut ja öeldut analüüsima. No nagu naistele ikka kombeks.

Lugesin positiivseks märgiks küsimust minu edasi õppimise kohta ja ka seda kui sooviti juba häid jõule. Minu ajurakk ütles et see tähendab et ma neid enam enne jõule ei näe ja see tähendab et ma ei pea eksamit uuesti tegema ja et järelikult on tõenäosus suur et ma sain läbi. Lootus hinges kasvas. Koduteel kontrollisin mitu korda telefonis oma e-maile. Et järsku on juba vastus tulnud. Ei midagi.

Koduteel panin maha ilge käpra. Nimelt on kõik teed jääs ja ma otsustasin lõigata aga metsavaheteed ei ole liivatatud ja nii siis kallaku peal mäest alla hakkasin libisema ja siis väikeste sammudega nõlvakaust alla tippima. Aga hoog läks ikka suuremaks kui ühe korraga jalg lihtsalt vääratas ja mauhti maandusin vasaku jalale puhtale jääle. Sa raisk. Kui sitaks valus. Sinine muhk oli 20 sekundiga üleval. Oigasin siis seal umbes 2 minutit pisarad silmis enne kui suutsin ennast kokku võtta ja edasi liikuda. Ülejäänud kodutee lonkasin tibusammul nii ettevaatlikult kui vähegi võimalik. Nüüdseks on pool jalga potisinine.

Kell kaks sain siis lõpuks kirja kus teatati et sain eksami läbi ja et täpsem hinnang tuleb hiljem. Jeeee!!!!

Reedel käsime tähistamas. Õhtusöök linnas, kino ja vanakas kodus. Suurepärane reede. Laupäeva õhtul oli Per`i töökohast jõulupidu. Kell 18.30 õhtusöök- buffee. Oi kui palju süüa. Meelelahutuseks olid kaks nais humoristi. Ka Rootsis on naisklounid hinnatud. Sain isegi mõnest naljast aru. Paljud naljad olid sõnamängudega ja raske aru saada. Minu jaoks oli kõige naljakam kui keegi rahva sest viskas naise jutu vahele kommentaari ja siis ta kommenteeris seda mahlaka vastusega aga tal oli raske naeru tagasi hoida ja niimoodi  5 min. Nagu mõnikord Kreisiraadios kui tegijad üritavad naeru vägisi peita ja oma rolli edasi mängida.

Laupäeva öösel sadas laia lund ja esimese advendi hommikul oli puud kõik lumega kenasti kaetud ning majade akendel põlesid jõulutuled. Jõulud võivad tulla!