Askeldades

Esmaspäeva õhtul  (1 september) viisin oma auto remonti. Mootor tegi imeliku häält.

Per oli teisipäeval vaba ja ma läksin tema autoga tööle. Tööl on hetkel palju tegemist,  kõva planeerimine järgmiseks aastaks.

Koju minnes oli pea mõtteid täis.  Läksin kontori uksest välja, piuksutasin võtmetega auto uksed lahti ja istusin autosse. Uups. Ee miskit on nagu valesti. See ei ole Per`i auto.

 Kurja. Olin istunud valesse autosse. Keegi oli autouksed  lahti unustanud. Vaatasin kähku ringi et ega keegi ei näinud ja kobisin autost välja ning istusin õigesse autosse.

No ikka juhtub.

Neljapäeval sain auto kätte. Järjekordne hammasrihma vahetus. Juulis Eestis vahetasin aga kuna üks detail oli defektiga ja selle küljest oli polt lahti tulnud ning kõik hammasrattad ja hammasrihma ära kriipinud siis nüüd uus vahetus. 650 euri. Oeh.

Nädalavahetus läks siiski paremini. Saime Per`ile ülikonna ja kõik sinna juurde vajaliku.  Laupäeval ja pühapäeval sai tehtud  kõvasti pulmaplaneerimist ning pühapäeva hommikul mängisime veel golfi. Ilm oli super +25. Täielik suvi.  Seekord läks mäng hästi ja lõpuks ometi sain ma oma HCP 36-le. Nii et järgmine hooaeg saame võistelda. Jehuuu!

Per õpib usinalt Eesti keelt. Kaugõpe Uppsala ülikoolis. Töö käib arvuti, raamatu ja kursuse materjalidega.

Esimesel nädalal oli tal palju lugemist, keele ajalugu ja olemus. Küsisin et kuidas läheb?  Vastuseks sain et, läheb.

Teisel õppenädalal, esmaspäeval (8 september), oli tall jälle hunnik lugemist nädalaks vaja ära teha. Pärast kahetunnist lugemist  küsisin siis jälle et kuidas läheb, vastas et väga hästi.

Tohohh!-tegin imestades silmad suureks. Kuidas siis nii? Per ütles et seekord on lahedad sõnad tekstis seletatud. Ma siis kohe uurisin et mis sõnad on ja loomulikult oli tegu roppustega, vandumised  ja slängi väljenditega.

No kõik võimalik nagu: Käi pe.se, t.ra, p.ts, ka „kena piimariiul“  oli lahti seletatud jne, jne. Mul vajus suu rinnuni lahti, et mis kuradi kursusele sa ennast kirja oled pannud. Ühesõnaga naeratava näoga talle öelda ei saa „Käi p.se lilleke“ mitte et ma seda kunagi öelnud oleks.

Reedel , 12 september, käsid õhtusöögil Halina (töökaaslane, kes on lapsepukusel) oma elukaaslase ja lapsega. Oli jälle põhjust küpsetamiseks.

Toorjuustu kook. Maitses hästi.

Tõid meile ka kingituse, pulmade puhul, kuna nad ise pulma tulla ei saa. Sain  suure kimbu ülikauneid gladioole- minu lemmikud.

Laupäeval käsime Tina ja Kennethiga Umeås rahvusvahelisel toiduturul. Esindatud oli Hispaania, UK, Holland, Poola, Tai, Prantsusmaa. Austraalia. Magusat ja soolast. 

UK maiustused

Kokku oli kuskil 25 erinevat müüijat.

Käisme kõik läbi ja siis oli vaja otsustada mida süüa. Vastupidiselt Skelleftea toidufestivalile kus miski eirlist soovi ei tekitanud oli siin nüüd huvitavata sööki kui palju, austraaliased pakkusid krokodilli või känguru lihast hamburgerit, Prantslased -juustukastet. Hispaania paella, Poola guljašš, jne jne.

Mina otsustasin Poola guljašš`i ja liha ning kapsapirka kasuks. No olin nõks pettunud selles guljašis aga söödud sai. Magustoiduks võtsin prantsuse virsiku ja vaariaka korvikesed mmm. Ülihea.

Kõhud täis söödud ostime koju kaasa juustu ja chilliseid õllevorste.

Õhtul tegime veel Tina ja Kennethiga mänguõhtu, mängisime Mario Karti.

Pühapäeval käsime golfi mängimas. Ilm oli mõnus ja mäng läks ka hästi.

Nädalad mööduvad kiirelt askeldades ja kolm nädalat ongi veel jäänud ning siis jälle Eestis