Alko ja narko test

Esmaspäeval esitasin oma 18 kuu toodangu plaani ja nii öelda karjääri arengukava ehk mine schedule.
Kust, millal ja palju kaevandatakse. Palju on kulda ja palju waste rocki ning palju materjali karjääri laiendamisest.
Alguses oli meil nädala toodangu koosolek ja kell 13.30 minu koosolek. Arvasin et saame 0,5 h hakkama kuna oleme ainult viis inimest. Aga siis kui koosoleku ruumi läksime hakkas inimesi sisse voorima. Ellearve osakonnast, rikastusvabrikust, keskonnaosakonnast kokkuvõttes oli 8 inmest.

Üritasin siis failid avad ja koosolekuga pihta hakata, aga oh seda õnne. Loomulikult ei avanenud failid. Koosolekuruumi läpakas oli vana office nii et lippasin kiiruga oma tuppa ja salvestasin failid vanasse verisooni. Olemas. Siis veel ootasime millal failid avanevad, võttis umbes 5 min aega.

Seletasin kuidas tegin arvutused ja näitasin tulemust. Küsiti küsimusi ja siis läks arutelu lahti üleüldiselt karjääri toodangust jne. Kell oli märkamatult saanud 14.30. teatasin, et mul on veel 0,5h aega et siis pean rootsi keele tundi minema. Koosolek jätkus. Kell kolma vabandasin ja lahkusin kiiruga. Arutelu oli jätkunud veel 0,5 h.
Roosti keelde jõudisn kell 16.02. Aga mida ei olnud, oli minu õpetaja. Piilusin klassiruumi ja seal oli rahvast aga vale õpetaja. Keerasin juba ringi et minna küsima, aga klassiruumi uks avanes ja öeldi et see on minu õpetaja klass, et ta on asendusõpetaja kuna mu päris õpetaja on ksukil kursusel. õpetajaks oli noor, kena rootsi mees uuuuu, mu entusiasm rootsi keele vastu suurenes automaatselt.
Pärast tundi suundusin Tina jurude ja ostin oma telefonikaardile kõneaega. Kui tahtsin laadima hakata selgus et olin kiiruga telefoni tööle unustanud. Oh mind küll! Suundusin siis Tina juurde, sõime õhtust ja siis tegime Tina rootsi keele eksami puhul mõned õlled ja mängisime Riski.
Kuna ma olin oma telefoni tööle unustanud, siis mul ei olnud äratuskella. Leppisme kokku et Tina ajab mu kell õ ülesse kui ta isegi tõuseb, aga tema peab lahkuma õ.45. mina hiljemalt õ.25.

Teisipäeva hommik.
Ärkan. Vaatan Tina seinal kella- 6.05.
Tõusen. Lähen dussi alla.
Tina magab.
Haaran midagi süüa ja kell on 6.30.
Lahkun kiiruga.
Kihutan 120 km/h, et mitte hiljaks jääda.
Korraga vaatan tagavaatepeeglist et üks auto läheneb mulle tagant väga kiiresti.
Mõtlen, etraisk, politsei, ja aeglustasin kähku.
Aga ei, kihutab mõööda.
Illmselt pidi tal kiirus kuskil 140-150 km/h olema.
Sõidan edasi, jõuan tööle 2 minutit hiljem.
Istun laua taha ja käivitan arvuti.
Erik ütleb tere ja et sa oled täna varajane.
Mina vastannaeratades: ”Kas sa oled sarkastiline? Ma jäin kaks minutit hiljaks.
Tema vastu: ei ole sa ju tavaliselt tuled kella 7-ks
Vaatan oma arvuti kella 6.05, rasik!

krt. Tina seinakell oli keeramata- seega tund aega ees
Saime hea kõhutäie naerda.
Ka Rootsis on naisklounid hinnatud.

Leian oma mailboxist ülemuse kirja eilse koosoleku kohta. Positiivsus. I did it!

Kell 8 tuleb üks töökaaslane ja ütleb et kell 8.30 on mul narkotest. OK. Lähen siis riietusruumi ja testi tegija ütleb et kõigepealt teeme alkotesti. No normaalne. Aga mu tubli maks oli jõudnu eilse väikse õllekoguse kenasti läbi närida nii et aparaadi tablool oli ilusti 0000.
Nii, narkotest. Testi tegija näitab mulle, et avab kinnise kilekoti, kus on sees kolm katseklaasi ja uriini topsik märgistatud vajaliku kogusega. Lähme WC. WC potti tilgutab sinist vedelikku ja ütleb et vett ei tohi tõmmata ja kraanikausi kraan on kinni teibitud, et ei saaks vett kasutada. Annab mulle topsiku ja küsib:” Kas sa saad selle mõõduni täita? Mina vastan, et: „I will do my best“.
Nii, olen üksi vetsus, kükitan potil ja sätin topsikut paika. Kuna olin enne pooltundi tagsi wc käinud, siis mu põis oli üsna kortsus. Aga ehk väänan veel midagi välja, vajaliku mõõdu saamiseks ei tohi tilkagi kaotsi lasta.

Sain vajaliku koguse kätte. Oi kui tubli põis mul on. Jagab proovi kolme katseklaasi vahel ja kinnitab need korgiga. Minu ankeedil on kood, laseb mul kontrollida, et sama kood on ka kleebistel millega katseklaasid suletakse. Vaatan paberil üle veel oma andmed, panen kuupäeva ja allkirja. Ja ongi kõik. Proovid saadetakse Stockholmi laborisse ja kui ma neist 2-3 nädala jooksul ei kuule siis on kõik korras.

Kolmapäeval külastasime (mina ja neli inimest veel) Svartlideni karjääri ja kaevandust. Karjäär kuulub Austraalastele. Asub 3 h kaugusel Skellefteast, Bolidenist mööda ja sisemaa (inland) suunas. Pisike nunnu karjäär, nii nunnu et kui saaks oleks tahtnud kohe seda kallistada.




Toimus infovahetus kuidas nemad teevad ja kuidas meie. Käsime tuuril, karjäär, kaevandus ja ka rikastusvabrikus ning meile avati seiff kuhu kogutakse kulda. Sain oma käes hoida ksukil 20g tükki. Sulatatud tükid. Siis rääksi meie giid järgmise loo. Kunagi oli üks omanikest seifi kallal käinud ja kogemata midagi vusserdanud nii et seifi uks oli lukku läinud ja kood enam ei töötanud. Kulda, kui ma ei eksi,8 kg ei sa kätte ja umbes sama suur kogus ootas laual et seifi panna. Mida teha? Helistasid kohalikule luksepale see ütles, et tema ei saa aidata aga, annab ühe teise mehe numbri kes on sellel alal proff. Helistati teisel mehele Stockholmis. Mees vastas et ilmselt saab aidata aga see maksab. Vastati et poel probleemi tulgu ainult homme kohale. Neil oli järgmine päev saadetise tähtaeg. Ok. Aga mida teha kullaga, mis on seifist väljas, kuhu see ööseks pannaÜ Üks mees seda koju ei tahtnud võtta ja teisele töölisele öeldi et sulle me küll ei anna seda kaasa. Nii paigutati kuld ööseks, sulatusruumilaes oleva T talale. Ja kuld oli hommikul ilusti olemas. Tuli muukija. Palus et ta jäetakse üksi. 20 minutit hiljem oli uks lahti. Votsiis sellised lood juhtuvad kullakaevanduses.

Neljapäeval oli mul arvatavasti väike palavik. Ilmselt külmetasin karjääris. Päev möödus töiselt. Kasutasin oma lõunatundi ja läksin pooltundi varem koju.

Reede õhtul vaatasime Tina juures filmi. Clouser. 10 palli skaalal annaksin 3 punkti. Ainuke tore asi mis hoidis meid mitte uinumast oli filmi ülesehitus, kus pidid veidi mõtlema et kas see tegevus toimub nüüd või oli see minevikus, või enne illist stseeni.
Laupäeva päeval toimetasin majas. Aitasin majanaabril toas laeliiste paigaldada ning õhtuks sain töö juurest hoki pileti. Põnev mäng oli. Me võitsime!

Peaaegu oleks unustanud selle nädala sõna:"TRIFUNKSIL" pärineb minu emalt skype`i kõnest kui ta tahtis teada kas ma kohtamas ka olen veel käinud :) Pidin kolm korda üle küsima, et, mis asja? mida see sõna tähendab :)

Sündmused

See nädal algas meie kontoris uuenduskuur. Nimelt koosneb meie kontor kahest osast, uuest ja vanast ning nüüd hakati tegema remonti vanas osa, seal kus mingi pesitsen. Esmapsäeva hommikul oli meie tuba täis erinevaid kaste ja inimesi.
Pea terve nädal kostus puurimist ja põranda ülesvõtmise maisna müra üle terve meie kontori. Tolmu lendas ja värvised töömehed sagisid ringi.

Esmaspäeval sain kodus tunda majapidamise rõõme. Nimelt meie küttesüsteemi ahi, mis töötab pelletitega vajas puhastamist. Kuna Chris pidi lennuki peale kiirustama, siis näitas kiirelt mida kuidas vaja teha on. Ilmselgelt on tegmist musta tööga, seega otsisin välja oma kõige räbalamad riided ja asusin tööga pihta. Iseenesest on puhastamine lihtne. Tuhk tuleb välja võtta kolmest erinevast august ja meil on selleks isegi spetsiaalne tolmuimeja. Aga kuidagi õnnestus mul ikkagi käed päris nõgiseks teha.
Õnneks on meil pesemise võimalus ka allkorrusel nii et ei pea minema eluruume määrima. Kõige raskem osa oli pärats puhastamist riided seljast saada et pessu minna. Käed küll pesin enne puhtaks, aga käsivarred olid ikka kuskilt mustad. Siit ka järgmise korra plaan. Puhastutööd peaks tegema alasti, siis saab lihtsalt pärast dušši alla lipata.:)

Teipäeval praktiseerisin oma vene keelt. Tervitasin Halinat (geoloog valgevenest) ”Privetiga ” ja küsisin et: ”Nu, kak dela?”. ta oli meeldivalt üllatunud. Fika ajal tuli jutuks jälle vene keel ning siis ta rääkis ühest raadiosaatest, mida ka mina olin juhtunud kogemata kuulma. Nimelt raadio dj helistas erinevatesse riikitesse ja küsis kuidas on ahv nende riigi keeles. Ka Eestisse helistati ja meie infoliin vastas kenasti et ”monkey” (dj küsisi küsimusi inglise keeles) on eesti keeles ahv. Lõpusk oli kord Venemaa käes. Küsimusele vastati , et ahv vene keeles on ”sabaka”. Oi ma pidin ennast puruks naerma. Ja nüüd oli tore Halinaga koos jälle selle üle naerda.

Pärast tööd hakkasin koju minema ning olin valmis juba jalanõusid jalga panema kui selgus, et mida ei ole, on mu kingad (tahstin juba kirjutada ”peale tööd” aga siis tuli emeriitprofessori Enno Reinsalu õpetus meelde, et teki tõmbad peale ja pärast lõhkamist..). Vaatsin sealt ja siit ja no ei ole mu kingi mitte kuskil. No palju õnne mulle! Need mu lemmikkingad, mis on näinud Kiviõli karjääri ja nendega sai isegi müratõkke puistangu otsa ronitud. Olin valmis juba kummikutega koju minema, kui otsustasin vaadata ka külastajate riietusruumi, mis asub kontori ukse kõrval ja seal nad olidki, minu porised kallikesed.

Ja loomulikult õhtu möödus jalgpalli saatel.

Kolmapeäv, põnev, põnev. Ülemus tuli minu juurde ja küsis, et kas mul on üks minut aega. Vastasin et jah. Nii kui ta ütles et meil on külastajad jõudisn juba mõelda, et kas tõesti pean neile karjääri näitama, aga ei. Nee olid hoopis ajakirjanikud Rootsi ühest suurimast päevalehest Svenska Dagbladet.

Küsisid paar küsimust ja siis tegid ka paar pilti ning nagu kiuste just sellel päeval ei leidnud ma oma kammi ülesse ja olin kodust lahkunud väikse salgu-maaluna. Jääb loota et nad tehtud pilte ei kasuta või nende arvutigraafik teeb fotoshopiga kõvasti tööd. Unustaisn küsida, et millal artikkel ilmub, et saaksin piiluda, kas mind ikka pandi artikklisse sisse :)

Õhtul käsid Tina ja Kenneth mul külas, kokkasin neile õhtusöögi ning ajasime juttu.

Neljapäeval oli kiire tööpäev ja sain peaaegu valmis 18 kuu toodangu plaani. Kulda saab olema nii kui muda. Just täpselt. Pea toppelt kaevandatavast kogusese tuleb teha lajendusi ja ketendi eemaldamist et saada vajalik kullakogus kätte.

Reede hommikul olin juba jõudnud arvamusele et eile (neljapäeval) midagi põnevat ei juhtunud, aga ei. Kass ei ole enne kinni püütud kui kotisuu on suletud.
Neljapäeval oli meie karjääris lõhketöid tegev firma põletanud prahti ja vana dünamiiti. Teevad seda sageli ja midagi ei juhtu. Ilmselgelt seekord juhtus, sest muidu ma sellest ei kirjutaks.

Igatahes oli neljapäeva õhtul 15 minutit pärast minu töölt lahkumist toimunud võimas plahvatus. Seeda oldud isegi kuuldud Skellefteas. Mina olin aga rahulikult oma autos ja sõitsin maanteel nii et ei kuulnud midagi.

Ka politsei käsi karjääris asja uurimas ja kohalikud ajakirjanikud. Õnneks midagi tõsist ei juhtunud, keegi viga ei saanud ja kahju ei tekitatud.
Üks küsimustest ajakirjanikelt lõhketööde firmale oli, et: „Kas te saate garanteerida, et seda ei juhtu enam mitte kunagi?“ Vastus küsimusel oli. „Kas teie saate garanteerida, et te homme autoga avariid ei tee?“

Reede käisime Umeas ABBA Tribute Bandi kontserdil. Bändi nimi oli 1974. Kontsert toimus Umea, kontserdimajas. Esitati vanu häid laule mille refräänid olid kõigil peas. Plaanis oli esitada 2*45 minutit laule. Esimene 45 minutit möödus lauldes ja ka „Ring, ring” (Eesti keeles tuntud: Ring ümber kahvatu kuu) oli esituses, selleks lauluks paluti rahval püsti tõusta ja tantsu liigutusi lauljatega kaasa teha. Äge! Vaheajal kiire vein ja saali tagasi.

Teine 45 minutit algas lauluga Money, Money, Money. Laulu 30 sekundil hakkas kostuma veidrat piuksuvat heli. Algul arvasin et see on kellegi mobla, aga helin ei lakanud. Ka esinejad tundsid kergelt ennast häiritult seda oli nende nägudest näha ja me nägime nii nende nägusid kui ka aluspükse väga lähedalt, sest istusime lava ees kolmandas reas. Helin oli juba päris häiriv. Esimesed inimesed tõusid püsti ja lahkusid. Aga esinejad naeratasid ja laulsid edasi. Show must go one! Aga mitte kauaks, kui ikka tuletõrje alarm üürgab siis olgu lugu kui hea tahes kontsert tuleb katkestada. Nii pandigi saalis tuled põlema ja paluti rahval lahkuda. Saalist lahkudes ja trepist alla minnes nägime väljas tuletõrje autot. Rahval paluti õue minna. Saime just oma joped kätte kui alarm lakkas ja võisime saali tagasi minna. Valehäire. Kontsert jätkus. Esinejad tänasid rahvast et tagasi tulid ja viskasid juhtunu üle nalja, et see on ainuke kord kui rahvas lahkub saalist muul põhjusel kui nende halb esinemine. Kell 12.00 olime Skellefteas ja uneaeg.

Laupäeval käisin Luleas ja pühapäev möödus kodus toimetades ning lõpetuseks hea filmi soovitus „Limitless”.

Nädala mõttetera SMSis sõbraga vesteldes kui ma juba seitsmendale kirjele vastust ei saanud: "Üksinda on tore lobiseda, aga sinuga on huvitavam!"

Sandra külaskäik

Eelmine nädal möödus tööl välgukiirusega, kuna oli lühike nädal.
Kolmapäeval sain valmis karjääri kolme kuu toodangu plaani ning oma esimese ” ramp`i”(karjääri tee) disaini, mis märgiti neljapäeval karjääris ära. Päris vägev oli vaadata oma kätetööd.

Neljapäeval olin tööl juba kell 6 ja lahkusin kell 12 lennujaama Sandrale vastu. Neljapäeval avasime hõõgveini hooaja. Tegime ise hõõgveini ja maitsestasime seda ka tilga vanatallinaga. Väga, väga hea hõõgvein tuli. Reede oli suur shoppingu päev (mul oli töölt vaba päev). Käisime linnas poode uudistamas ning õhtu möödus saunaga ja loomulikult jalgpalli seltsis.

Ettevalmistus mänguks. Tiim Estonia toetuseks sini, must, valge.



Mnjah. Emotsioonid, emotsioonid


Rahustuseks väike piljard





Laupäeval oli plaanis tõsine pubiralli. Alustasime Tina juures väikeste õlledega ja mängisime sabotööri. Kell 21.00 asusime missioonile. Esimeses pubis, Old Williams, leidsime kenasti laua ja lasime õllel hea maitsta. Järgmiseks plaanisime minna alles kaks nädalat tagasi avatud pubisse. Astusime sisse ja see oli nii puupüsti rahvast täis et mitte ühtegi vaba kohta baaris ei olnud. Otsustasime selle vahele jätta ja minna järgmisse. All Stars, asub kohe eelmise pubi kõrval, aga sinna oli pilet 60 sek. No selle eest saab juba ühe õlle. Ei, järgmine pubi Coasters, Tina lemmik pubi.

Coasters




Rahvast oli vähe ja saime kohe laua ning õlled. Tagasiteel üritasime veel ühte pubi aga ei olnud meie saatus sinna minna. Nii siis tegi Tina ettepaneku, et lähme tema juurde. Tal on õlut, piletit ei ole, saab kohe istuma ja ei pea ka wc järjekorras seisma. Mõeldud tehtud.

Magama saime kella 1 paiku. Pühapäeva hommikupoolik ja pärastlõuna möödus oleskledes. Õhtul mängisime Sandraga piljardit ja väike vesipiip. Ja oligi juba esmaspäeva hommik ning aeg jälle suund võtta lennujaama poole.

Parim nädalavahetus Rootsis!
Igal juhul väga mõnus oli jälle eesti keelt rääkida. Siiamaani on Sandra kõige tihedam mind külastav sõber :) :) ning juba peale jõule on ta tagasi et tähistada uue aasta saabumist. Ou jee!!

Boliden- uus kodu

Esmaspäeval peale tööd juhatasin uue elaniku nüüd siis juba minu endisesse kodupaika. Meie uus puursüdamike logija. Elanud Rootsis kaks aastat pärit Iraanist. Näitasin talle maja, pakkisin oma asjad ja alustasin teekonda oma uute koju Bolidenisse. Samas külakeses asub ka teine mäendusfirma Boliden AB kus mu hea sõber Tina töötab.

Mu maja kaaslane oli Soomes konverentsil, seega terve maja oli minu päralt, mõnus. Terve õhtu kulus asjade lahtipakkimiseks. Kõik nõud jäid lahti pakkimata. Küll jõuab.
Teisipäeval käisin peale tööd endale voodi madratseid ostmas ning peale seda kell 19 jäähoki. Firmal on hooaja piletid, neli istekohta ja siis loositi, kes millal saab minna vaatama. Mina sain kolme korra piletid nii et mul vedas (tava on kahe korra piletid).

Jäähoki on siin suur asi. Kohalik tiim Skellefteå AIK sai eelmine aasta esiliigas mängides teise koha. No pole paha. Seekord nad oma suurepärast mängu ei näidanud. Kuid mäng iseenesest oli põnev ja kaasahaarav. Tabasin ennast koos teistega kooris nej karjumas (nej- rootsi keeles ei), kui „meie mehed” litri kaotasid või toolilt püsti kargamas kui värava saime.

Mängu esimene periood algas edukalt 1: 0 meie kasuks. Värav visati kui vastasmeeskonna 1 mängija oli karistuspingil ja nad olid vähemuses. Teine periood algas masendavalt, löödi viigivärav ning siis veel kaks väravat, seis 1:3. Ent teise porioodi 10 minutil meie meestel oli uus tulemine ja litter leidis tee vastase väravasse 3 korral. Ning vile. Teine periood oli läbi. Rõõm mis sugune 4:3. Enne kolmanda perioodi algust suutsid vastasmeeskonna fännid tüli tekitada nii et üks kleenuke fänn viidi kolme turske turva saatel saalist minema. Turvadel oli suuri raskusi minema toimetamisega kuna ta haakis ennast pidevalt käsipuude külge.
Algas kolmas periood. Vastased avaldasid tugevat survet meie väravale. Aga väravavaht oli eksimatu. Kaks minutit enne mängu lõppu võeti vastaste väravavaht väljakult ja toodi kuues mängija sisse. Täitsa lõpp, kus litter ainult värava suunas lendaski. Korra said meie mehed litri ka meie tsoonist välja ja tegid kauglöögi vastaste väravasse aga napilt mööda. Ja juba see oligi tagasi meie tsoonis. Tõeliselt pikad kaks minutit olid. Kuid siis tuli kaua oodatud lõpuvile ja jehuuu, meie võit!

Jäähoki areen (areenaks võib saali nimetada ainult siis kui seal on vähemalt 6000 istekohta, Skelleftea omal on 6001) oli rahvast täis, nii et parklast väljasaamine võttis omajagu aega. Maanteel olles korraldati politsei reid puhumiseks. Aga kuna nende nö peatuse tasku oli autosid täis siis mind kinni ei peetud. Sain rahulikult kojusõitu jätkata.

Kolmapäeval pakkisin lahti ja paigaldasin oma viimased asjad kappidesse.
Neljapäeval ruttasin kiiruga koju ja jäin oma madratseid ootama. Ma olen varem ka õhkmadratsil maganud. Kunagi oma esimeses üürikorteris ligi 2 kuud. Polnud viga midagi. Aga nüüd, täitsa uskumatu kuidas õhk madratsis liigub ja imelikke hääli teeb. Arvan et asi on lihtsalt minu madratsis. Aga see selleks. Ootasin ja ootasin ning lõpuks saabusidki. Kaks madratsit kaheksa jalga kinnitusklambrid ja kattemadrats. Nüüd oli vaja paigaldada madratsitele jalad. Kõigepealt kruvida metallist kolmnurgad voodi põhja külge ja siis keerata jalad seal olevasse auku. Lähimal vaatlusel selgus et ei mingeid eelpuuritud auke madratsitel. Trelli on vaja. No läheb siis esimene õhtu ilma jalgadeta ja homme küsin majakaaslase käest ega tal juhtumisi trelli pole.

Reede hommikul oli nii mõnusalt oma uuel voodil välja puhanud, et kell 5.30 olin selge ja virge ning kell 6.30 olingi juba tööl.

Õhtul koju jõudes rüüpas mu majakaaslane ja tema sõber söögitoas õlut. Tegid aega parajaks, neid oli kutsutud õhtusöögile. Loomulikult liitusin nendega. Kaks meest ja mina, küünlavalgel (jah küünlavalgel, kuna meil veel valgustit söögitoas ei ole) õlut rüüpamas ;) noh kas keegi on kade ka? Ning sain veel Chrisilt sissekolimise puhul kingituseks pudel veini. No ma tean kuidas mu õhtu kulgeb :)

Rääkisime maast ja ilmast ning siis sain väikse akutrelli ja elektripuuri, saatsin mehed õhtusöögile ja alustasin voodile jalgade paigaldamisega.

Kõigepealt puurisin elektritrelliga augud ja siis akudrelliga kinnitasin kruvid kolmnurga sisse. Pool tundi ja valmis.



Oi ma olen ikka osav. Aega avada vein ja tähistada. Kella 23-ks olin lahjendanud pool pudelit veini ning suikusin sügavasse unne.

Laupäeval nagu kukulind kell 5.30 üleval ja tee mis tahad und enam ei tule. Nii ma siis vahtisin arvutist filmi ja käisin ujumas. Ja siis oligi aeg väikseks rootsi keele lugemiseks. Võtsin kõik vajalikud asjad kapist välja ja laotasin voodile. Asetasin arvuti raamatu ja paberite kõrvale ning olingi valmis alustama. Avasin raamatu.

”Mmm. Aire me lähme jäähokit vaatama, tahad ka tulla?”, küsis Chris.
„Jah, miks ka mitte” - nii palju siis rootsi keelest.
Mängu näidati Bolideni kultuurikeskuse, kus saalis oli suur ekraan. Esimene periood oli lõppenud ja rahvas oli puhvetis õlut ja võileibu ostmas ning mängu arutamas. Kokku oli ksukil 20 inimest ja mina olin ainuke naisterahvas. Ou jeee.
Mäng oli väga põnev lõppes viigiga ja see järel tuli „äkksurm” mängi. Mille viimasel minutil meie meeskond viskas litri väravasse. Võit hurraaa. Või siis mitte mis toimub?. Kurja ma ei sa midagi rootsi keelest aru. No tore, väravat ei loetud, (ei saanudki teada miks). Mäng jätkub ja lõppeb viigiga. Penaltid, põnev. Võitsime. Meie väravavaht oli super tubli.

Pühapäeval kraamisime veidi maja. Viisime tühjad kastid garaaži ja korraldasime asju. Õhtul olin tubli ja lugesin ühe peatüki rootsi keelsest lasteraamatust.
Nii ongi esimene nädal uues kohas kiiruga möödunud.

Minu uus kodu




Minu tuba