Kabuum!

Eelmine nädal möödus töökalt. Iga päev alustasin tööd kell 6 ja lõpetasin kell 17.30. Pärast poole aasta pikkust katsetamist ja analüüsimist ning juhtkonna veenmist saime lõpuks BMT (Blast Movement Technology). Esmaspäevast kuni reedeni oli meil treening kuidas seda süsteemi kasutada, ning lisaks veel igapäevased töökohustused. Pikad ja väsitavad tööpäevad aga samas ka väga põnev.

Põnev oli ka reedene lõhkamine. Sättisin kaamera lõhkamise filmimiseks valmis, panin lindistama ja sõitsin  ohutusse kaugusesse lõhkamist vaatama. Lootes et kaamera suudab ikka 10-15 min filmida.

Karjäärinõlval kus tavaliselt lõhkamist vaatan on ka lõhkajad. See kord naljatasin, et oh ma võin teid aidata ja ise nupule vajutada. Selle peale ulatas lõhkaja mulle puldi: “Aga palun!“. NO way! Mul vajus suu lahti. Kas tõesti saan ise nupule vajuta, raske oli oma ärevust varjata.

Juhendi anti järgmised: „Puldil on kaks nuppu. Kui ma ütlen 10 sek, siis vajuta esimest nuppu ja hoia seda all. Üleval servas on punane tuli mis algul vilgub ja kui ta jääb põlema siis vajuta teist nuppu“.

Ok lihtne. Esimene nupp, hoian alla, punane tuli ja teine nupp. Lihtne. Hoiatus signaal hakkas üürgama, 2 min lõhkamiseni. Tunnen kuidas ärevus kasvab ja isegi väike närv hakkas tulema. Ikkagi elus esimest korda ja esimene kord pole mitte lubjakivi või põlevkivikarjääris vaid kulla karjääris. How awesome is that?

No nii, lõhkaja ütleb raadiosse 10 sek lõhkamiseks ja minu etteaste. Vajutan esimest nuppu ja pressin seda täie jõuga aga ei mingit punast tulukest. Vaatan siis, mina ei teinud midagi valesti, pilguga lõhkajale nõutult otsa. Ta vaatab pulti, proovib ise vajutada. Ei midagi. Appi ma lõhkusin puldi ära! Lõhkaja keerab puldi tagurpidi ja lülitab puldi töölepaneku nupu sisse ja ise naerab. Uhh!  Teine katse. Raadios kostub hääl 10 sek alates nüüd. Vajutan nupu alla, punane tuli vilgub, ootan veidi. Nüüd põleb. Vaatan lõhkajale otsa ja küsin: „Kas nüüd võin, kas nüüd võin?“ Lõhkaja teeb käega avava žesti karjääripoole ja ütleb: „Aga palun.“ Vajutan teist nuppu ja kabuum!!! Tehtud. Nii lahe!

Õhtul käisime Chrisi juures Boliden`is peol. Teemaks oli: Tobedad mütsid. Põhjuseks oli Chrisi töökoha vahetus ja reede oli tal viimane tööpäev. Kuna ma olin nädala sees igapäev pikalt tööl, siis ei olnud mul jõudu ega jaksu tobeda mütsi ettevalmistuseks. Reedel koju jõudes, käsin pesus, riided selga, avasin mütsi ja salli kapi ning mis ma näen. Tekkel. No see ju sobib küll. Pole miski tavaline müts. Nii minuga korras. Per`ile leidsin kapist ühe väikese mütsikese õmblesin krussitõmmatud kingipakinöörist tuti mütsi keskele ja olimegi valmis.

 Pidutsesime kella 12 ja siis oli aeg koju tulla. Laupäeval oli lebo päev ja pühapäeval käisime golfi mängimas. Esmaspäeval algab nädalane puhkus ja sõidame Per`i perekonnale külla.