Sündmused
See nädal algas meie kontoris uuenduskuur. Nimelt koosneb meie kontor kahest osast, uuest ja vanast ning nüüd hakati tegema remonti vanas osa, seal kus mingi pesitsen. Esmapsäeva hommikul oli meie tuba täis erinevaid kaste ja inimesi.
Pea terve nädal kostus puurimist ja põranda ülesvõtmise maisna müra üle terve meie kontori. Tolmu lendas ja värvised töömehed sagisid ringi.
Esmaspäeval sain kodus tunda majapidamise rõõme. Nimelt meie küttesüsteemi ahi, mis töötab pelletitega vajas puhastamist. Kuna Chris pidi lennuki peale kiirustama, siis näitas kiirelt mida kuidas vaja teha on. Ilmselgelt on tegmist musta tööga, seega otsisin välja oma kõige räbalamad riided ja asusin tööga pihta. Iseenesest on puhastamine lihtne. Tuhk tuleb välja võtta kolmest erinevast august ja meil on selleks isegi spetsiaalne tolmuimeja. Aga kuidagi õnnestus mul ikkagi käed päris nõgiseks teha.
Õnneks on meil pesemise võimalus ka allkorrusel nii et ei pea minema eluruume määrima. Kõige raskem osa oli pärats puhastamist riided seljast saada et pessu minna. Käed küll pesin enne puhtaks, aga käsivarred olid ikka kuskilt mustad. Siit ka järgmise korra plaan. Puhastutööd peaks tegema alasti, siis saab lihtsalt pärast dušši alla lipata.:)
Teipäeval praktiseerisin oma vene keelt. Tervitasin Halinat (geoloog valgevenest) ”Privetiga ” ja küsisin et: ”Nu, kak dela?”. ta oli meeldivalt üllatunud. Fika ajal tuli jutuks jälle vene keel ning siis ta rääkis ühest raadiosaatest, mida ka mina olin juhtunud kogemata kuulma. Nimelt raadio dj helistas erinevatesse riikitesse ja küsis kuidas on ahv nende riigi keeles. Ka Eestisse helistati ja meie infoliin vastas kenasti et ”monkey” (dj küsisi küsimusi inglise keeles) on eesti keeles ahv. Lõpusk oli kord Venemaa käes. Küsimusele vastati , et ahv vene keeles on ”sabaka”. Oi ma pidin ennast puruks naerma. Ja nüüd oli tore Halinaga koos jälle selle üle naerda.
Pärast tööd hakkasin koju minema ning olin valmis juba jalanõusid jalga panema kui selgus, et mida ei ole, on mu kingad (tahstin juba kirjutada ”peale tööd” aga siis tuli emeriitprofessori Enno Reinsalu õpetus meelde, et teki tõmbad peale ja pärast lõhkamist..). Vaatsin sealt ja siit ja no ei ole mu kingi mitte kuskil. No palju õnne mulle! Need mu lemmikkingad, mis on näinud Kiviõli karjääri ja nendega sai isegi müratõkke puistangu otsa ronitud. Olin valmis juba kummikutega koju minema, kui otsustasin vaadata ka külastajate riietusruumi, mis asub kontori ukse kõrval ja seal nad olidki, minu porised kallikesed.
Ja loomulikult õhtu möödus jalgpalli saatel.
Kolmapeäv, põnev, põnev. Ülemus tuli minu juurde ja küsis, et kas mul on üks minut aega. Vastasin et jah. Nii kui ta ütles et meil on külastajad jõudisn juba mõelda, et kas tõesti pean neile karjääri näitama, aga ei. Nee olid hoopis ajakirjanikud Rootsi ühest suurimast päevalehest Svenska Dagbladet.
Küsisid paar küsimust ja siis tegid ka paar pilti ning nagu kiuste just sellel päeval ei leidnud ma oma kammi ülesse ja olin kodust lahkunud väikse salgu-maaluna. Jääb loota et nad tehtud pilte ei kasuta või nende arvutigraafik teeb fotoshopiga kõvasti tööd. Unustaisn küsida, et millal artikkel ilmub, et saaksin piiluda, kas mind ikka pandi artikklisse sisse :)
Õhtul käsid Tina ja Kenneth mul külas, kokkasin neile õhtusöögi ning ajasime juttu.
Neljapäeval oli kiire tööpäev ja sain peaaegu valmis 18 kuu toodangu plaani. Kulda saab olema nii kui muda. Just täpselt. Pea toppelt kaevandatavast kogusese tuleb teha lajendusi ja ketendi eemaldamist et saada vajalik kullakogus kätte.
Reede hommikul olin juba jõudnud arvamusele et eile (neljapäeval) midagi põnevat ei juhtunud, aga ei. Kass ei ole enne kinni püütud kui kotisuu on suletud.
Neljapäeval oli meie karjääris lõhketöid tegev firma põletanud prahti ja vana dünamiiti. Teevad seda sageli ja midagi ei juhtu. Ilmselgelt seekord juhtus, sest muidu ma sellest ei kirjutaks.
Igatahes oli neljapäeva õhtul 15 minutit pärast minu töölt lahkumist toimunud võimas plahvatus. Seeda oldud isegi kuuldud Skellefteas. Mina olin aga rahulikult oma autos ja sõitsin maanteel nii et ei kuulnud midagi.
Ka politsei käsi karjääris asja uurimas ja kohalikud ajakirjanikud. Õnneks midagi tõsist ei juhtunud, keegi viga ei saanud ja kahju ei tekitatud.
Üks küsimustest ajakirjanikelt lõhketööde firmale oli, et: „Kas te saate garanteerida, et seda ei juhtu enam mitte kunagi?“ Vastus küsimusel oli. „Kas teie saate garanteerida, et te homme autoga avariid ei tee?“
Reede käisime Umeas ABBA Tribute Bandi kontserdil. Bändi nimi oli 1974. Kontsert toimus Umea, kontserdimajas. Esitati vanu häid laule mille refräänid olid kõigil peas. Plaanis oli esitada 2*45 minutit laule. Esimene 45 minutit möödus lauldes ja ka „Ring, ring” (Eesti keeles tuntud: Ring ümber kahvatu kuu) oli esituses, selleks lauluks paluti rahval püsti tõusta ja tantsu liigutusi lauljatega kaasa teha. Äge! Vaheajal kiire vein ja saali tagasi.
Teine 45 minutit algas lauluga Money, Money, Money. Laulu 30 sekundil hakkas kostuma veidrat piuksuvat heli. Algul arvasin et see on kellegi mobla, aga helin ei lakanud. Ka esinejad tundsid kergelt ennast häiritult seda oli nende nägudest näha ja me nägime nii nende nägusid kui ka aluspükse väga lähedalt, sest istusime lava ees kolmandas reas. Helin oli juba päris häiriv. Esimesed inimesed tõusid püsti ja lahkusid. Aga esinejad naeratasid ja laulsid edasi. Show must go one! Aga mitte kauaks, kui ikka tuletõrje alarm üürgab siis olgu lugu kui hea tahes kontsert tuleb katkestada. Nii pandigi saalis tuled põlema ja paluti rahval lahkuda. Saalist lahkudes ja trepist alla minnes nägime väljas tuletõrje autot. Rahval paluti õue minna. Saime just oma joped kätte kui alarm lakkas ja võisime saali tagasi minna. Valehäire. Kontsert jätkus. Esinejad tänasid rahvast et tagasi tulid ja viskasid juhtunu üle nalja, et see on ainuke kord kui rahvas lahkub saalist muul põhjusel kui nende halb esinemine. Kell 12.00 olime Skellefteas ja uneaeg.
Laupäeval käisin Luleas ja pühapäev möödus kodus toimetades ning lõpetuseks hea filmi soovitus „Limitless”.
Nädala mõttetera SMSis sõbraga vesteldes kui ma juba seitsmendale kirjele vastust ei saanud: "Üksinda on tore lobiseda, aga sinuga on huvitavam!"
Pea terve nädal kostus puurimist ja põranda ülesvõtmise maisna müra üle terve meie kontori. Tolmu lendas ja värvised töömehed sagisid ringi.
Esmaspäeval sain kodus tunda majapidamise rõõme. Nimelt meie küttesüsteemi ahi, mis töötab pelletitega vajas puhastamist. Kuna Chris pidi lennuki peale kiirustama, siis näitas kiirelt mida kuidas vaja teha on. Ilmselgelt on tegmist musta tööga, seega otsisin välja oma kõige räbalamad riided ja asusin tööga pihta. Iseenesest on puhastamine lihtne. Tuhk tuleb välja võtta kolmest erinevast august ja meil on selleks isegi spetsiaalne tolmuimeja. Aga kuidagi õnnestus mul ikkagi käed päris nõgiseks teha.
Õnneks on meil pesemise võimalus ka allkorrusel nii et ei pea minema eluruume määrima. Kõige raskem osa oli pärats puhastamist riided seljast saada et pessu minna. Käed küll pesin enne puhtaks, aga käsivarred olid ikka kuskilt mustad. Siit ka järgmise korra plaan. Puhastutööd peaks tegema alasti, siis saab lihtsalt pärast dušši alla lipata.:)
Teipäeval praktiseerisin oma vene keelt. Tervitasin Halinat (geoloog valgevenest) ”Privetiga ” ja küsisin et: ”Nu, kak dela?”. ta oli meeldivalt üllatunud. Fika ajal tuli jutuks jälle vene keel ning siis ta rääkis ühest raadiosaatest, mida ka mina olin juhtunud kogemata kuulma. Nimelt raadio dj helistas erinevatesse riikitesse ja küsis kuidas on ahv nende riigi keeles. Ka Eestisse helistati ja meie infoliin vastas kenasti et ”monkey” (dj küsisi küsimusi inglise keeles) on eesti keeles ahv. Lõpusk oli kord Venemaa käes. Küsimusele vastati , et ahv vene keeles on ”sabaka”. Oi ma pidin ennast puruks naerma. Ja nüüd oli tore Halinaga koos jälle selle üle naerda.
Pärast tööd hakkasin koju minema ning olin valmis juba jalanõusid jalga panema kui selgus, et mida ei ole, on mu kingad (tahstin juba kirjutada ”peale tööd” aga siis tuli emeriitprofessori Enno Reinsalu õpetus meelde, et teki tõmbad peale ja pärast lõhkamist..). Vaatsin sealt ja siit ja no ei ole mu kingi mitte kuskil. No palju õnne mulle! Need mu lemmikkingad, mis on näinud Kiviõli karjääri ja nendega sai isegi müratõkke puistangu otsa ronitud. Olin valmis juba kummikutega koju minema, kui otsustasin vaadata ka külastajate riietusruumi, mis asub kontori ukse kõrval ja seal nad olidki, minu porised kallikesed.
Ja loomulikult õhtu möödus jalgpalli saatel.
Kolmapeäv, põnev, põnev. Ülemus tuli minu juurde ja küsis, et kas mul on üks minut aega. Vastasin et jah. Nii kui ta ütles et meil on külastajad jõudisn juba mõelda, et kas tõesti pean neile karjääri näitama, aga ei. Nee olid hoopis ajakirjanikud Rootsi ühest suurimast päevalehest Svenska Dagbladet.
Küsisid paar küsimust ja siis tegid ka paar pilti ning nagu kiuste just sellel päeval ei leidnud ma oma kammi ülesse ja olin kodust lahkunud väikse salgu-maaluna. Jääb loota et nad tehtud pilte ei kasuta või nende arvutigraafik teeb fotoshopiga kõvasti tööd. Unustaisn küsida, et millal artikkel ilmub, et saaksin piiluda, kas mind ikka pandi artikklisse sisse :)
Õhtul käsid Tina ja Kenneth mul külas, kokkasin neile õhtusöögi ning ajasime juttu.
Neljapäeval oli kiire tööpäev ja sain peaaegu valmis 18 kuu toodangu plaani. Kulda saab olema nii kui muda. Just täpselt. Pea toppelt kaevandatavast kogusese tuleb teha lajendusi ja ketendi eemaldamist et saada vajalik kullakogus kätte.
Reede hommikul olin juba jõudnud arvamusele et eile (neljapäeval) midagi põnevat ei juhtunud, aga ei. Kass ei ole enne kinni püütud kui kotisuu on suletud.
Neljapäeval oli meie karjääris lõhketöid tegev firma põletanud prahti ja vana dünamiiti. Teevad seda sageli ja midagi ei juhtu. Ilmselgelt seekord juhtus, sest muidu ma sellest ei kirjutaks.
Igatahes oli neljapäeva õhtul 15 minutit pärast minu töölt lahkumist toimunud võimas plahvatus. Seeda oldud isegi kuuldud Skellefteas. Mina olin aga rahulikult oma autos ja sõitsin maanteel nii et ei kuulnud midagi.
Ka politsei käsi karjääris asja uurimas ja kohalikud ajakirjanikud. Õnneks midagi tõsist ei juhtunud, keegi viga ei saanud ja kahju ei tekitatud.
Üks küsimustest ajakirjanikelt lõhketööde firmale oli, et: „Kas te saate garanteerida, et seda ei juhtu enam mitte kunagi?“ Vastus küsimusel oli. „Kas teie saate garanteerida, et te homme autoga avariid ei tee?“
Reede käisime Umeas ABBA Tribute Bandi kontserdil. Bändi nimi oli 1974. Kontsert toimus Umea, kontserdimajas. Esitati vanu häid laule mille refräänid olid kõigil peas. Plaanis oli esitada 2*45 minutit laule. Esimene 45 minutit möödus lauldes ja ka „Ring, ring” (Eesti keeles tuntud: Ring ümber kahvatu kuu) oli esituses, selleks lauluks paluti rahval püsti tõusta ja tantsu liigutusi lauljatega kaasa teha. Äge! Vaheajal kiire vein ja saali tagasi.
Teine 45 minutit algas lauluga Money, Money, Money. Laulu 30 sekundil hakkas kostuma veidrat piuksuvat heli. Algul arvasin et see on kellegi mobla, aga helin ei lakanud. Ka esinejad tundsid kergelt ennast häiritult seda oli nende nägudest näha ja me nägime nii nende nägusid kui ka aluspükse väga lähedalt, sest istusime lava ees kolmandas reas. Helin oli juba päris häiriv. Esimesed inimesed tõusid püsti ja lahkusid. Aga esinejad naeratasid ja laulsid edasi. Show must go one! Aga mitte kauaks, kui ikka tuletõrje alarm üürgab siis olgu lugu kui hea tahes kontsert tuleb katkestada. Nii pandigi saalis tuled põlema ja paluti rahval lahkuda. Saalist lahkudes ja trepist alla minnes nägime väljas tuletõrje autot. Rahval paluti õue minna. Saime just oma joped kätte kui alarm lakkas ja võisime saali tagasi minna. Valehäire. Kontsert jätkus. Esinejad tänasid rahvast et tagasi tulid ja viskasid juhtunu üle nalja, et see on ainuke kord kui rahvas lahkub saalist muul põhjusel kui nende halb esinemine. Kell 12.00 olime Skellefteas ja uneaeg.
Laupäeval käisin Luleas ja pühapäev möödus kodus toimetades ning lõpetuseks hea filmi soovitus „Limitless”.
Nädala mõttetera SMSis sõbraga vesteldes kui ma juba seitsmendale kirjele vastust ei saanud: "Üksinda on tore lobiseda, aga sinuga on huvitavam!"
posted by Aire Västrik at
7:17 AM
0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home