Jaanipäev

Ei lähe mul nende müügitellimustega kohe mitte kuidagi. Aitasin oma sõbral Eestist radiaatoreid tellida ja tulen koos temaga Eestisse nendele järgi. Kolmapäeval sain kirja et teie radiaatorid on kohal ja ootavad teid Viljandis. No krt. Auto soendusel käisin Tartus järgi. Viljandisse ma küll ronida ei taha. Kirjutasin siis kohe vastu, et kas nad ikka tuuakse Tallinnasse? Sain vastuse, et on Viljandis. Kas on vaja Tallinnasse, et sellest pole ennem juttu olnud. Sa raisk. Noi ei ole võimalik. Ma veel enne tellimist kontrollisin, et oleks Tallinna firma ja nüüd siis vaatasin uuesti. Tallinn mis Tallinn.

Vastasin siis et: „ Tallinnasse on vaja jah, kuna müügiarvel on Tallinn, Peterburi tee ja seega on eeldatud et radiaatorid on Tallinnas.

Sellepeale oli eetris tükiks ajaks vaikus. Õhtul sain kirja, et saadame Tallinnasse, millal järgi tulete? Hurraaa!

Reedel tähistasime jaanipäeva. Rootsis tähistatakse seda 22 juuni. Reede oli töölt vaba päev. Mõnus.

Päeval käisime veel Skellefteas värskeid kartuleid ostmas ja siis Bolidenis järve ääres, kohaliku traditsiooni vaatamas. Tahtsin oma silmaga näha nende postikest ja tantsu “väikesed konnad“ mida nad siis ümber selle posti tantsivad.

Küsimus, mida teile Rootslaste jaanipäeva post meenutab?

Kuna Per`il on mononukleoosi ehk suudlemishaigus, siis suuremat pidu ei toimunud. Kuid sellegi  poolest oli meil laual isetehtud šašlõkk ja Rootsi traditsioonilised söögid Jaanipäevaks- heeringas, värske kartul, lihapallid(ka isetehtud), grillvorst, hapukoor murulauguga ja esimesed maasikad. Ei puudunud ka traditsiooniline snaps.

Külas olid Luc ja Bob . Istusime neljakesi ja sõime ning ajasime juttu. Kuskil kella 21. Siis läks Luc edasi külapeale rändama ja meie hakkasime kolmekesi jalgpalli vaatama. Pärast jalkat läks Bob ka koju nii et vahtisime Per`iga  veel pärast seda õudukat „Hostel“ ja läksime siis kell 01 juba magama.

Legendi järgi tuleb jaanipäeva öösel korjata seitse erinevat lille ja panna need ööseks padja alla ja näed unes oma tulevast. Aga asi ei ole nii lihtne kui paistab. Lillede korjamiseks pead ronima üle seitsme aja näiteks karjamaal üle erinevate aedade ja igast ajast üks lill. No tänapäeval võib siiski minna üle naabrite aia, aga sitt lugu kui naabritel aedu pole. Ning veel üks asi -lillede korjamise ajal tuleb vait olla.

Plaan oli et lähen ja korjan , aga see tuli mulle meelde kui juba voodis Une Matit teretasin. Ja pealegi siin pole kuskil aedu üle mille ronida, nii et ei korralikult legendi järgida ei saaks. Ehk järgmine aasta, kui meeles on ja kui Rootsis olen.

Aga nüüd järgmine nädala algab puhkus ja tuleb ka bloggisse  pikem vahe. Järgmist postitust võib hakata ootama 6 august.

Ilusta suve kõigile!