Ükskõik mida

Esmaspäeval  (7 mai) käisin koos Per`iga Skellefteås ujumas. Ujusime kuskil  20 minutit ja mõtlesime et võiks teha väikese pausi mullivannis. Mullivann asub teises ruumis koos ronimisseinaga basseini lähedal. Kuna mullid veel vannis ei mulisenud tegime mõned hüpped ronimisseinal ja siis oligi paras aeg ennast mullivanni libistada.

 Oo kui mõnus ja soe. Tõeline nauding.

Aga mitte kauaks.

Olime 5 minutit ennast vannis leotanud kui meie poole suundus vanem naisterahvas umbes 3 aastase lapsega, kes täiest kõrist ema taga nuttis. Lapse karjumisest ja süles rabelemisest hoolimata suundus naine mullivanni. Poiss rabeles ja rapsis vannis ning röökis - emaaääää, emaääää  (rootsi keeles muidugi) ja muudkui üritas vannist välja saada. Kui te olete kunagi seepi peos hoidnud, mis on märg ja libe, siis mõnikord on tükk tegu selle kinnihoidmisega, et ta kätevahelt minema ei lipsaks. Just nii oli ka selle poisiga- libe vingerdav seep kes üritas julmast haardest ennast vabaks saada. Pärast 10 minutit tõsist võitlust ja sõjakisa, tuli poisi ema ja viis lapse endaga kaasa.

Nauding mullivannis jätkub.

Aga mitte kauaks.

Sest ega mullivann igavesti ei tööta. Ronisime siis veest välja ja ossa raisk, sitaks külm! Eeee mina sinna suurde külma basseini enam küll tagasi minna ei taha! Otsustasime et läheme ja soendame ennast parem saunas.  Mööda suurt basseiniäärt kõndides nägime et basseini tiritakse suurt täispuhutud atraktsiooni. Nägi tõeliselt vägev välja. Selle peal võiks ju hüpata ja möllata küll. Silmades süttis hetkeks tuluke ja lambike lõi särama, aga kustus kiirelt sest kiire pilk veele basseinis tuletas meelde kui külm seal vesi nüüd tundub. Kui otsustasime sauna minna siis seda ka teeme ja pealegi me ju kindlat ei tea kas täiskasvanuid selle atraktsiooni peale lastakse. Milleks ilmaaegu riskida ja ennast külma vette kasta, kui võibolla ei saagi seal üldse olla. Oh meid argpükse!

Saun oli mõnus ja soe!

Kolmapäeval sain endale tööjuures uued välisjalanõud. Minu esimesed jalanõud olid kuhugi jalutama läinud. Kahtlustan et läksid kevadet otsima! Üle kuuaja olen karjääris kummikutega käinud. Iga kord kui õue läksin vaatasin jalanõuriiulile igatseva pilguga ja otsisin oma märgistatud tibukesi, aga mida pole, seda pole. No kummikutel pole ka midagi viga. Talvel on päris hea pikasäärega lume sees sumbata. Ainuke asi on aga see, et kummarid on veidi suured ja pärast 20 min käimist kipuvad sokid  kummiku ninasse varavaste ümber kägarasse ennast kerra tõmbama. Nii et päkad on paljad. Kaua just niimoodi karjääris ringi ei lippa. Ning suvel on ka ikka kummikutega väga palav. Seega on mul siis uued jalanõud ning jälle märgistatud, aga nüüd ma enam neid üldruumis ei hoia, vaid toon nad alati riietusruumis olevale riiulile.

Inimene õpib kogu elu.

Riiklik hoki on nüüd selleks hooajaks läbi. Skellefteå kaotas finaal mängudes 2:4 ja seega sai teise koha. Aga hokisõprade suureks rõõmuks algas hoki MM. Jälgin huviga Rootsi koondise mänge.

Kevadet, kevadet on vaja. Lumest on jube kopp ees. Isegi minul, suurel optimistil, on lumest mõõt täis. Eelmise nädalavahetusel olnud lumesadu oli viimne piisk karikasse. No aitab raisk! Kaua võib! Iga päeva jälgime ilmaennustust. Selle nädala algul lubas jälle lund neljapäevaks, kurja.

No ükskõik mida, peaasi et mitte lund ja oh seda rõõmu kui kolmapäeval oli lumesadu asendatud ilmateates vihmaga. Hurraaaa! Ei mingit lund. Ma ei oleks uskunud, et võin vihma üle nii head meelt tunda. Lisaks on positiivne vihma juures see, et see hävitab ka lund, yessssss.

Reedel läksime Per`iga Skellefteås`se et linnas väheke pidutseda. Tina läks Hollandisse pulma ja lubas meid lahkelt oma korterit kasutada. Ostsime mõned joogid ja söögi ning läksime Tina juurde. Sõime jõime ja tundsime ennast mõnusalt  ning hakkasime hokit vaatama. Väljas sadas vihma.  Pärast hokit kui juba meeleolu oli paras ning aeg linna suunduda sadas väljas kõvasti. Kuna jookidest puudust polnud ja seltskond oli hea otsustasime et seekord siiski välja ei lähe. Nii palju siis meie pubiõhtust :)

Laupäeval käsime kevadmessil. Mis oli nagu laat. Sissepääs oli 90 sek. Vaatasime veidi mida huvitavat pakutakse (mitte midagi head) ja läksime siis süüa otsime. Maitsesin esimest korda elus “Langos`t“. Tavaliselt pakutakse seda ainult laatadel ja messidel. Tegemist on õlisküpsetatud põhjaga, millele on lisatud kaste, juust ja sibul ning siis saad valida kas sink, krevetid või juurviljad. Täitsa hea oli.

Pärastlõunal tegime Bolidenis oma majas suurpuhastust. Koristasime 2 tundi. Õhtul vahtisime telekast filmi.

Ja nädala tarkustera/uus teadmine leidis aset pühapäeval. Nimelt oli pühapäeval emadepäev. Helistasin oma kallile emale ja soovisin head emadepäeva ja siis ütlesin Perile ka et helista oma emale ja soovi head emadepäeva. Ta rääkis oma emaga telefonis ja küsis, et olen ma ikka kindel et täna on emadepäev ja mina , et loomulikult olen kindel. Tema vastas, et tema ema ütleb et see on alles kahe nädala pärast. Eee. Ei ole võimalik. Kohe tuli vikipeedia appi ja miss selgus. Eri riikides tähistatakse emadepäeva eri ajal ja Rootsis on see mai viimane pühapäev. Hea mark. No vähemalt said nad mõlemad kõvasti naerda! :)