Aprill
Egiptuse reis tehtud, Aafrikas käidud :)
Reis oli mõnus, soe päike ja hea seltskond. Päevitasime, mängisime minigolfi, vesiaeroobika, külm õlu, linnaekskursioon, safari, ööklubi, õhtune show, SPA külastus
Enne reisi sain Triinu ja Marko käest veel ühe tünga reisi kohta. No ikka päris hea oli. Tänud teile kallid sõbrad!
Töö juures on tipp topp. Midagi erilist sündmuste rohket pole juhtunud välja arvatud üks esmaspäev kui kohtusin koosolekul Eesti keelt kõneleva vanema härrasmehega. Töötab Rootsi ühes suuremas mäenduse konsultatsiooni firmas ÅF Mining.
Koosolek oli juba lõppemas kui ta küsis mu nime ja vastasin. Ta küsis et kus ma pärit olen ja vastasin, et Eestist ning siis järsku vastas ta mulle eesti keeles, et miks me siis inglise keeles räägime
Väga lahe.
Eelmine laupäev (21.04) käsin sulgpallivõistlust vaatamas see päev võitis Per kõik mängud ja sai nüüd eliit klassi.
Pühapäevaõhtul kell 21.15 saime elutoas remondi enam vähem valmis ja telekas on nüüd seinas. Suur avamine Savetskoje šampusega ja puha. Nüüdseks on ka esimene HD film vaadatud. Kvaliteedil ja kvaliteedil on ikka vahe :).
Elu kulges rahulikult kuni selle nädala neljapäevani.
Sõitsime Per`iga kella 21 paiku Skellefteåst Bolideni poole. Vihma sadas ja päris suur udu oli. Üks rebane jooksis üle tee. Teekond kulges rahulikult kuni äkki läksid auto armatuuril tuled põlema.
Mootori tuli, õhkpadja tuli ja ilus punane hoiatusmärk, et vaja on teha õhkpadja ülevaatus. Salongi laetuli läks põlema. No mida kurja. Peatasin auto kinni ja keerasin süüte välja. Salongi tuli ära ei kustunud. Ootasin veidi ja käivitasin auto uuesti. Uuesti kõik hoiatustuled põlesid. Kojamehi seisma panna ei saanud. Suunatuled ei töötanud (ohukad töötasid). Autot ei saanud lukustada. No kas on seda jama vaja!
Mida teha? Otsustasin et üritan ikkagi koju sõita, sest mootor töötas. Sõit kulges normaalselt, väljaarvatud laes põlev tuli ja tuledest kirju armatuur ning mõttetud katsed korduvalt suunatuld näidata. Jõudsin koju ja helistasin vennale. Kohe tulid erinevad variandid, mis autol viga võib olla: juhtmete ühendus, elektriline viga, viga auto ajus. Kuulanud venna nõuandeid läksin välja ja võtsin akul juhtmed maha. Oleksin seda teinud nii kui nii, sest laetuli ikka põles ja muidu oleks aku hommikuks tühi olnud.
Soovitus oli juhtmed maha ja siis uuesti peale ja proovida uuesti käivitada. Nii me siis Periga õhtul pimedas kell kümme auto kapoti all nokitsesime. Aga kasu ei miskit. Kõik ikka vanaviisi. Egas midagi hommik on õhtust targem. Magama minek ja hommikul siis kuskile teenindusse.
Plaan oli kõigepealt proovida Bolideni kohaliku teenindust ja kui see ei aita siis on vaja linna sõita.
Reede hommikul kell 5.15 äratus, saatsin Per`i tööle ja ootasin millal kohalik töökoda avatakse(7.30). Samal ajal otsisin välja Skellefteås asuva Volvo esinduse asukoha. 7.15 läksin õue.
Lükkasin akujuhtmed peale ja hakkasin autot käivitama. Mitte ühtegi piuksu. Helistasin kohe jälle vennale. Rääkisin mis juhtus ja spetsialist teadis kohe et viga akujuhtmetes, tuleb korralikult kinnitada. Läksin siis uuesti kapoti alla ja kruvis juhtmed kõvasti kinni. No kohe teine asi :D. Auto käivitus kenasti ja kojamehed hakkasid kohe akent kraapima.
Reedel enam vihma ei sadanud. Varusin autosse kaks liitrit vett, et tee peal akent kasta. Sõitsin Bolideni autoremonti, mis asub tankla lähedal. Töökoja uksed olid kinni ja ei näinud kedagi. Läksin tanklasse küsima, et kus ma võiksin saada kontakti töökojaga. Naine osutas lahkelt tanklas olevale mehele, kes seisis leti ääres kohvikruus käes. Läksime õue autot vaatama. Sain vastuseks, et tema aidata mind ei saa kuna tal ei ole kompuutrit millega testida. Soovitas linna sõita. Kuna mul kodutöö oli tehtud siis teadsin täpselt kuhu minema pean. Tänasin kenasti toredat töömeest, kes soovis mulle edu ja käivitasin auto.
Oo aken on kuiv pean veidi niisutama. No mis te arvate mis juhtub kui töötavatele kojameestele vett peale valada? Loomulikult saate läraka vett vastu vahtimist sest kojamehed ju käivad edasi tagasi :). Kuivatasin näopuhtaks panin ohukad tööle ja asusin teele. Sain suurele teele kui aken hakkas juba kuivaks saama. Nägin kauguses autot. Idee. Kuna asfalt oli märg siis pritsib ju auto tagant vett ülesse. Kihutasin 110, ohukad plinkimas, autole järgi ja jäin tema taha sõitma. Asi töötab. Vett pritsi klaasile piisavalt et kojamehi niisutada. Aga minu ees olev autojuht hakkas mind kartma ja aeglustas ning varsti näitas suunda, et keerab teeääres olevasse parklasse.
Ei, ei, ei! Sõida edasi. Oeh mida teha? Nägin tema ees kauguses olevat liinibussi. Kimasin autost mööda, et bussile järgi jõuda. Nüüd võtsin ohukad maha, et mitte sama viga korrata. Jõudsin bussile järgi ja oh seda pidu. Esiklaasile oli nüüd vett külluses. Sain kuskil viis minutit bussi taga sõita kui bussi pani suuna sisse. Krt. Keegi tahab bussipeale tulla. Buss keeras peatusesse ja mina olin kuival. Aeglustasin sõitu, et kui tuleb järgmine parkla, siis peatun ja teen niisutus pausi. Minust sõitis mööda sama auto kelle ma ennemära ehmatasin.
Kallasin vee aknale ja nägin et oo buss on jälle tulemas. Istusin autosse ja ootasin bussi ära. Olin jälle veega varustatud. Linna jõudes läks buss oma teed. Aknad hakkasid jälle kuivama, aga vedasin teeninduseni välja. Parkisin auto ja läksin esindusse.
Sain juhised kuhu pean minema. Siht silme ees astusin kogemata mööda klienditeenindaja lauast ja marssisin otse järgmise laua juurde mis tegeleb juba töölistega otse. Rääkisin oma mure kurva näoga ära ja jäin vastust ootama. Mees laua taga tundus murelik. Klõbistas veidi oma arvuti klaviatuuri ja ütles mulle, et tundub et nad mind täna enam kahjuks aidata ei sa.
Ei, ei.
Tegin veel kurvema näo ja ohkasin sügavalt. Mees vaikis ja mõtles ning ütles, et oota siin. Tõusis püsti ja läks töökotta.
Oh, palun, palun, palun, palun, palun!
Nii, tuli tagasi ja ütles, et nad üritavad mind aidata. Läheb kuskil poole tundi üritavad vaadata mis autol viga.
Yesssss!
Andsin autovõtmed ja kirjutasin numbrimärgi sedelile ning läksin ootama.
Oi millised varuplaanid juba peas käisid. Nii…. kui pean auto siia kauemaks jätta, siis ehk saan siit auto rentida ja siis pärast Lena autot kasutada ja rendi auto tagasi tuua. Ning ehk saan töö juures mõneks ajaks autot laenata. Kui on asi ikka väga hull ja kõik on perses siis ehk saan juba uue auto ostmiseks pangast laenu. Silme ees terendasid juba summad ja maksegraafikud jne, jne.
Täpselt pool tundi hiljem tuli onu tagasi ja ütles, et asi on juhtmetes. Kaasreisija poolel, jalgade juures, on paneel kus juhe oli lahti tulnud. Paari minuti pärast on auto korras. Oi kuidas ma tahtsin toolilt püsti karata ja seda onu kallistada.
2 min hiljem tuli remondimees ja ütles, et asi oli juhtmetes. Ulatas mulle võtmed ja soovis head reisi. Jäin talle ilmselt veidi lolli näoga otsa vahtima. Küsisin siis, et eeeee kus ma maksma pean. Ei pea kuskil, see on tasuta. Üks kallistus tundus jälle olevat väga tore idee, aga hoidsin ennast siiski tagasi.
Nägu rõõmust säramas jõudsin kell 10 tööle. Reedel käisime Tina juures õhtusöögil, mille olime teeninud bowlingu võiduga. Menüüs olid kreekapärased kotletid ja purustatud kartul sibulatega. Väga mõnus õhtusöök. Hiljem mängisime UNOt
Laupäeval grillis Chris liha jamaica marinadis ja õhtul oli meie pool väike istumine, seitse inimest. Minigi hetk tuli veel üks külaline ja ütles et kuskil on pidu nii et minek.
Kuna olin kella 5.15 üleval olnud ja joogid olid ka oma töö teinud otsustasin seekord mitte minna, sest esmaspäeval on pidu Luc`i juures. Jäime Per`iga koristama ja koristuse lõpetuseks tegime ka mõned tantsu sammud.
Pühapäeval läks Per tööle ja mina tagasi magama. Oh uni oli ikka magus. Päeval värvisime Chrisiga elutoa põrandaliistud ning hiljem nautisime õues päikest. Avastasin et maja sein on lumest puhas ja meil krookused õitsevad, aga muidu on veel tublisti 30 cm lund.
Kella 14 paiku tulid Tina ja Kenneth mulle külla oma tsikleid näitama. Kohe pärast seda 14.30 läksin Perile järgi ning siis suundusime Skellefteåsse sulgpalli mängima. Mina võitsin esimese mängu. Esimese seti võitis tema ja siis mina kaks järgmist.
Teise mängu esimese seti võitis Per kindlat miski 5 punktiga. Teine sett oli väga tasavägine, sain vahepeal isegi juhtima, aga lõpuks pidin ikkagi 3 puntiga kaotuse vastu võtma. Aga väga vahva oli jälle sulgpalli mängida. Loomulikult suutsin teha ühe hüppe nii et jalal ikka korralikult nahk maas. Aga punkti sain, nii et asi oli seda väärt.
Ah jaa kas ma mainisin et Per mängis vasaku käega. :). (Muidu on ta ikka paremakäeline)
Nüüd tuleb veel meelde, et kolmapäeval käis meil ajakirjanik külas, eks teeb firmale uue infovoldiku. Sain ka mõnele küsimusele vastata ja järgmine nädal on fotograafi oodata.
Eks näis kas minust saab jälle emane geoloog
Egiptus, fotod seeriast "Girls gone crazy" :)
Reis oli mõnus, soe päike ja hea seltskond. Päevitasime, mängisime minigolfi, vesiaeroobika, külm õlu, linnaekskursioon, safari, ööklubi, õhtune show, SPA külastus
Enne reisi sain Triinu ja Marko käest veel ühe tünga reisi kohta. No ikka päris hea oli. Tänud teile kallid sõbrad!
Töö juures on tipp topp. Midagi erilist sündmuste rohket pole juhtunud välja arvatud üks esmaspäev kui kohtusin koosolekul Eesti keelt kõneleva vanema härrasmehega. Töötab Rootsi ühes suuremas mäenduse konsultatsiooni firmas ÅF Mining.
Koosolek oli juba lõppemas kui ta küsis mu nime ja vastasin. Ta küsis et kus ma pärit olen ja vastasin, et Eestist ning siis järsku vastas ta mulle eesti keeles, et miks me siis inglise keeles räägime
Väga lahe.
Eelmine laupäev (21.04) käsin sulgpallivõistlust vaatamas see päev võitis Per kõik mängud ja sai nüüd eliit klassi.
Pühapäevaõhtul kell 21.15 saime elutoas remondi enam vähem valmis ja telekas on nüüd seinas. Suur avamine Savetskoje šampusega ja puha. Nüüdseks on ka esimene HD film vaadatud. Kvaliteedil ja kvaliteedil on ikka vahe :).
Elu kulges rahulikult kuni selle nädala neljapäevani.
Sõitsime Per`iga kella 21 paiku Skellefteåst Bolideni poole. Vihma sadas ja päris suur udu oli. Üks rebane jooksis üle tee. Teekond kulges rahulikult kuni äkki läksid auto armatuuril tuled põlema.
Mootori tuli, õhkpadja tuli ja ilus punane hoiatusmärk, et vaja on teha õhkpadja ülevaatus. Salongi laetuli läks põlema. No mida kurja. Peatasin auto kinni ja keerasin süüte välja. Salongi tuli ära ei kustunud. Ootasin veidi ja käivitasin auto uuesti. Uuesti kõik hoiatustuled põlesid. Kojamehi seisma panna ei saanud. Suunatuled ei töötanud (ohukad töötasid). Autot ei saanud lukustada. No kas on seda jama vaja!
Mida teha? Otsustasin et üritan ikkagi koju sõita, sest mootor töötas. Sõit kulges normaalselt, väljaarvatud laes põlev tuli ja tuledest kirju armatuur ning mõttetud katsed korduvalt suunatuld näidata. Jõudsin koju ja helistasin vennale. Kohe tulid erinevad variandid, mis autol viga võib olla: juhtmete ühendus, elektriline viga, viga auto ajus. Kuulanud venna nõuandeid läksin välja ja võtsin akul juhtmed maha. Oleksin seda teinud nii kui nii, sest laetuli ikka põles ja muidu oleks aku hommikuks tühi olnud.
Soovitus oli juhtmed maha ja siis uuesti peale ja proovida uuesti käivitada. Nii me siis Periga õhtul pimedas kell kümme auto kapoti all nokitsesime. Aga kasu ei miskit. Kõik ikka vanaviisi. Egas midagi hommik on õhtust targem. Magama minek ja hommikul siis kuskile teenindusse.
Plaan oli kõigepealt proovida Bolideni kohaliku teenindust ja kui see ei aita siis on vaja linna sõita.
Reede hommikul kell 5.15 äratus, saatsin Per`i tööle ja ootasin millal kohalik töökoda avatakse(7.30). Samal ajal otsisin välja Skellefteås asuva Volvo esinduse asukoha. 7.15 läksin õue.
Lükkasin akujuhtmed peale ja hakkasin autot käivitama. Mitte ühtegi piuksu. Helistasin kohe jälle vennale. Rääkisin mis juhtus ja spetsialist teadis kohe et viga akujuhtmetes, tuleb korralikult kinnitada. Läksin siis uuesti kapoti alla ja kruvis juhtmed kõvasti kinni. No kohe teine asi :D. Auto käivitus kenasti ja kojamehed hakkasid kohe akent kraapima.
Reedel enam vihma ei sadanud. Varusin autosse kaks liitrit vett, et tee peal akent kasta. Sõitsin Bolideni autoremonti, mis asub tankla lähedal. Töökoja uksed olid kinni ja ei näinud kedagi. Läksin tanklasse küsima, et kus ma võiksin saada kontakti töökojaga. Naine osutas lahkelt tanklas olevale mehele, kes seisis leti ääres kohvikruus käes. Läksime õue autot vaatama. Sain vastuseks, et tema aidata mind ei saa kuna tal ei ole kompuutrit millega testida. Soovitas linna sõita. Kuna mul kodutöö oli tehtud siis teadsin täpselt kuhu minema pean. Tänasin kenasti toredat töömeest, kes soovis mulle edu ja käivitasin auto.
Oo aken on kuiv pean veidi niisutama. No mis te arvate mis juhtub kui töötavatele kojameestele vett peale valada? Loomulikult saate läraka vett vastu vahtimist sest kojamehed ju käivad edasi tagasi :). Kuivatasin näopuhtaks panin ohukad tööle ja asusin teele. Sain suurele teele kui aken hakkas juba kuivaks saama. Nägin kauguses autot. Idee. Kuna asfalt oli märg siis pritsib ju auto tagant vett ülesse. Kihutasin 110, ohukad plinkimas, autole järgi ja jäin tema taha sõitma. Asi töötab. Vett pritsi klaasile piisavalt et kojamehi niisutada. Aga minu ees olev autojuht hakkas mind kartma ja aeglustas ning varsti näitas suunda, et keerab teeääres olevasse parklasse.
Ei, ei, ei! Sõida edasi. Oeh mida teha? Nägin tema ees kauguses olevat liinibussi. Kimasin autost mööda, et bussile järgi jõuda. Nüüd võtsin ohukad maha, et mitte sama viga korrata. Jõudsin bussile järgi ja oh seda pidu. Esiklaasile oli nüüd vett külluses. Sain kuskil viis minutit bussi taga sõita kui bussi pani suuna sisse. Krt. Keegi tahab bussipeale tulla. Buss keeras peatusesse ja mina olin kuival. Aeglustasin sõitu, et kui tuleb järgmine parkla, siis peatun ja teen niisutus pausi. Minust sõitis mööda sama auto kelle ma ennemära ehmatasin.
Kallasin vee aknale ja nägin et oo buss on jälle tulemas. Istusin autosse ja ootasin bussi ära. Olin jälle veega varustatud. Linna jõudes läks buss oma teed. Aknad hakkasid jälle kuivama, aga vedasin teeninduseni välja. Parkisin auto ja läksin esindusse.
Sain juhised kuhu pean minema. Siht silme ees astusin kogemata mööda klienditeenindaja lauast ja marssisin otse järgmise laua juurde mis tegeleb juba töölistega otse. Rääkisin oma mure kurva näoga ära ja jäin vastust ootama. Mees laua taga tundus murelik. Klõbistas veidi oma arvuti klaviatuuri ja ütles mulle, et tundub et nad mind täna enam kahjuks aidata ei sa.
Ei, ei.
Tegin veel kurvema näo ja ohkasin sügavalt. Mees vaikis ja mõtles ning ütles, et oota siin. Tõusis püsti ja läks töökotta.
Oh, palun, palun, palun, palun, palun!
Nii, tuli tagasi ja ütles, et nad üritavad mind aidata. Läheb kuskil poole tundi üritavad vaadata mis autol viga.
Yesssss!
Andsin autovõtmed ja kirjutasin numbrimärgi sedelile ning läksin ootama.
Oi millised varuplaanid juba peas käisid. Nii…. kui pean auto siia kauemaks jätta, siis ehk saan siit auto rentida ja siis pärast Lena autot kasutada ja rendi auto tagasi tuua. Ning ehk saan töö juures mõneks ajaks autot laenata. Kui on asi ikka väga hull ja kõik on perses siis ehk saan juba uue auto ostmiseks pangast laenu. Silme ees terendasid juba summad ja maksegraafikud jne, jne.
Täpselt pool tundi hiljem tuli onu tagasi ja ütles, et asi on juhtmetes. Kaasreisija poolel, jalgade juures, on paneel kus juhe oli lahti tulnud. Paari minuti pärast on auto korras. Oi kuidas ma tahtsin toolilt püsti karata ja seda onu kallistada.
2 min hiljem tuli remondimees ja ütles, et asi oli juhtmetes. Ulatas mulle võtmed ja soovis head reisi. Jäin talle ilmselt veidi lolli näoga otsa vahtima. Küsisin siis, et eeeee kus ma maksma pean. Ei pea kuskil, see on tasuta. Üks kallistus tundus jälle olevat väga tore idee, aga hoidsin ennast siiski tagasi.
Nägu rõõmust säramas jõudsin kell 10 tööle. Reedel käisime Tina juures õhtusöögil, mille olime teeninud bowlingu võiduga. Menüüs olid kreekapärased kotletid ja purustatud kartul sibulatega. Väga mõnus õhtusöök. Hiljem mängisime UNOt
Laupäeval grillis Chris liha jamaica marinadis ja õhtul oli meie pool väike istumine, seitse inimest. Minigi hetk tuli veel üks külaline ja ütles et kuskil on pidu nii et minek.
Kuna olin kella 5.15 üleval olnud ja joogid olid ka oma töö teinud otsustasin seekord mitte minna, sest esmaspäeval on pidu Luc`i juures. Jäime Per`iga koristama ja koristuse lõpetuseks tegime ka mõned tantsu sammud.
Pühapäeval läks Per tööle ja mina tagasi magama. Oh uni oli ikka magus. Päeval värvisime Chrisiga elutoa põrandaliistud ning hiljem nautisime õues päikest. Avastasin et maja sein on lumest puhas ja meil krookused õitsevad, aga muidu on veel tublisti 30 cm lund.
Kella 14 paiku tulid Tina ja Kenneth mulle külla oma tsikleid näitama. Kohe pärast seda 14.30 läksin Perile järgi ning siis suundusime Skellefteåsse sulgpalli mängima. Mina võitsin esimese mängu. Esimese seti võitis tema ja siis mina kaks järgmist.
Teise mängu esimese seti võitis Per kindlat miski 5 punktiga. Teine sett oli väga tasavägine, sain vahepeal isegi juhtima, aga lõpuks pidin ikkagi 3 puntiga kaotuse vastu võtma. Aga väga vahva oli jälle sulgpalli mängida. Loomulikult suutsin teha ühe hüppe nii et jalal ikka korralikult nahk maas. Aga punkti sain, nii et asi oli seda väärt.
Ah jaa kas ma mainisin et Per mängis vasaku käega. :). (Muidu on ta ikka paremakäeline)
Nüüd tuleb veel meelde, et kolmapäeval käis meil ajakirjanik külas, eks teeb firmale uue infovoldiku. Sain ka mõnele küsimusele vastata ja järgmine nädal on fotograafi oodata.
Eks näis kas minust saab jälle emane geoloog
Egiptus, fotod seeriast "Girls gone crazy" :)
posted by Aire Västrik at
11:57 AM
0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home