Kiusatatud

Kanaari saared olid mõnusad.

Esimesed kaks päeva oli veidi pilvine, aga pärast seda „võlusime“ päikse välja. Mäekate moodi.

Käisme veepargis ja loomapargis- vaatasime delfiinide ja papagoide showd.

Kolasime linna peal. Käisime rannas, lebotasime hotellis basseini ääres. Mängisime minigolfi. Sõime ohtrasti ja magasime palju. Tõeline puhkus.

Hotelli jõudisme laupäeva (17.11) õhtul hilja. Umbes kella 23.30 paiku. Regasime ennast ära ja meid ootas restoranis väike öine eine.

Kõhud täis, suundusime magama. Kõigepealt käis Per hambaid pesemas ja siis minu kord. Vannitoa põrand oli päris märg. No annab ikka hambaid pesta nii et põrand ujub.

Kobisin magama.

Hommikul läksin vestu ja põrand oli kuiv. Ilmselt põrandaküte oli oma töö teinud. Istusin siis potile ja jehuu. Mõnusalt kõigub. Pott oli ikka täiega põranda küljest lahti.

Pärast veetõmbamist sain aru kust see vesi põrandale sai. Põranda ja poti vahelt hakkas lainetama.  Ja pärast poti korigeerimist hakaks ka seinaga ühendatud torust vett välja ajama.

Läksime siis infolauda ja palusime et kas oleks võimalik korda teha või äkki uut tuba. Lubati töömehed asja uurima saata.

Elasime teisel korrusel ja kui me mööda terppe oma toani jõudisme olid juba töömehed toas.

Käsime siis linnas hommikust söömas ja tagasi tulles oli kõik tipp-topp korras. Kiired poisid.

Hea nali oli ka vooditega. Meil oli toas kaks voodit mis olid kokku lükatud.

Nali seisnes selles, et voodid olid ratastega ja kui ennast vähegi liigutad või tahtsid naabrile külla minna siis voodid muidugi hakkasid liikuma.

Ratastel olid õnneks ka pidurid. Aga neid tuli iga õhtu kontrollida, sest koristaja  pani ainult ühe ratta piduri alati peale.  Teise pidime ise panema siis kui see voodi liikudes jälle meelde tuli.

Viimati nägin ratastega voodeid haiglas.

Tagasi tulles läks meil pagas kaotsi. Nimelt mul oli sõprade soovil bronnitud lennuki taga osas koht päikesele. Lubasin kaasa võtta ja siis Eestisse saata. Ootasime miski 1 h lennujaamas saime oma kohvrid tagasi aga päikesest pole ühtegi jälge.

Ma tõesti proovisin.

Eelmine nädal kolmapäeval (28.11) jäin haigeks. Köha, nohu, kurk valutas. Ka see nädal nohu jätkus.

Reedel 7 detsember tähistasime St. Barbara mälestuspäeva. Kokku oli meid 10 inimest. Mägisime piljardit ja ajasime juttu ning kell 00:00 lausime Glück Auf laulu, millele järgnes kesköö snaps. Koju sain kella 2 paiku.

Pühapäeval käisme Per`iga Skellefteas jõuluturul.  Tallinna jõuluturule jääb ikka kõvasti alla. See oli siin muidugi ka ainult üks päev.

Minu leiutatud uus sõna: Kiusatatud

Sõbraga internetis suheldes kirjutasin et, Kas oled nüüd kiusatatud?  Tähendus-  kiusatuses olema. Näide: „Ma olen kiusatatud, nii väga tahaks minna külmkapi juurde ja võtta tükk shokolaadi“.