Lumi maas

Esmaspäeva (08.10) õhtul jõudsin Rootsimaale tagasi. Teisipäeva hommikul enne tööleminekut sain kätte oma uue teleka.

Tööle jõudes oli üllatus suur kui kuulsin et kaevanduses tööd ei toimu. Nimelt oli terve nädalavahetus sadanud vihma nii palju, et kaevanduses oli uputus. Meil on kogumistiik kaevanduse sissepääsu juures ja vett oli nii palju et pumbad ei jõudnud seda ära pumbata. Kõik teed olid vee all, nii et tavalise autoga ei saanud kaevandusse sõita. Ainult suure masinaga. Üks scaling masin oli ka täiesti vee all.

Reedel said juba tööle hakata aga kõige sügavam tasand oli ikka vee all. Just see kus põhitoodang käib.

Kolmapäeval hakkas mu auto tegema imelikku häält. Plaan oli minna reedel rehve vahetama ja siis ehk saab töökotta ka. Aga töökojas oli ootejärjekord kolm nädalat. Nii et saime aja ainult rehvide vahetamiseks.

Kolmapäeva õhtul oli vahejuhtum pesumajas. Lugu siis järgmine.

Pesumajas tuleb endale kõigepealt aeg broneerida. Selleks on sul olemas oma numbriga lukk, mida saad ka hiljem kasutada pesula ukse lukustamiseks nagu lisa lukk uksele. Et kui sina oma pesu pesed siis ei saa keegi vahepeal sisse tulla ja su trussikuid varastada.

Meil siis oli aeg broneeritud kolmapäeva õhtul kella  17-21. Kell 17.10 oli me pesumajas. Keegi oli oma pesu pannud pesema. Masin näitas et lõpuni on veel 20 min. Mida teha. Per ütles, et me võiksime masinad seisma panna ja pesu välja võtta, pesukorvi panna ja siis alustada oma riiete pesemist. Ma siis ütlesin, et kuidas me ikka teise pesu niimoodi poolikuks jätame.

Olime juba nõus et peseme oma pesu reedel kui ilmus kohale vanem naisterahvas. Kotid käes sammus ta pesumasina juurde. Me siis üritasime seletada et praegu on meie aeg pesu pesta. Tädi ei saanud aru ei rootsi ega inglise keelest. Tuli appi võtta käed. Osutasime näpuga meie numbriga lukule ja kuupäevale ja siis näpuga enda peale. Et see on meie aeg! Tädi pomises midagi oma ette miskis võõramaa keeles ja laiutas käsi. Per siis võttis oma võtme ja keeras meie numbri lahti et tõestada, et number on meie oma ja pani siis numbri lukku tagasi. Siis võttis tädi oma võtme ja üritas sellega meie lukku lahti muukida. Me siis üritasime uuesti pead vangutades seletada et ei, ei see on meie oma. Olime nõutud.

Siis ilmus kohale noorem naisterahvas. Ilmselt tema tütar. Saime siis talle kuidagi rootsi keeles selgeks teha et meie aeg on.

Naine vabandas ja ütles et masinatel (2 masinat) on veel  15 min aega. Mina siis ütlesin Per`ile et nüüd me just kiuste ootame ja ei lähe ära. Nii me siis passisime seal  15 min. Lõpuks olid masinad valmis ja naine ütles et võime oma pesu sisse panna. Ning toppis oma pesu kuivatisse. Me siis samal ajal kui oma pesu masinasse toppisime üritasime seletada, et ta peab oma pesu kuivatist välja võtma sest me paneme ukse lukku ja ta ei sa seda sealt kätte. Tema siis vaatas meile tuima näoga otsa et ei saa aru. Kuidagi õnnestus meil see talle siiski selgeks teha. Selle peale ta siis vastas et ei ole vaja et ta võtab hiljem oma pesu kuivatist. Ilmselt lootis ta et saab oma pesu kuivatada samal ajal kui meie oma alles peseb. Minul siis kannatus katkes ja ütlesin selge kõva häälega rootsi keeles : „Ei nüüd“. Selle pele naine vist veidi kohkus ja ütles: „ Ahahh“ ja hakkas oma pesu kuivatist välja võtma. No mida kuradit, jagele siin ja raiska oma aega. Kui on aeg siis on aeg! Saime pesumaja oma valdusesse ja lukustasime ukse. Olime mõlemad ühel nõul et kui saame Skellefteas korteri siis ostame endale pesumasina.

 Neljapäeval avanes järgmine vaatepilt. Ma saan aru, et kui inimesed ei saa keelest aru, aga pildist. Lihtsalt ei mõista.

Ma ei saaaru miks pilt viltu on, aga taga on meil prügikastide juures teleka keelumärk.

Reede 12.10.201. Pärast aastapikkust ootamist sain lõpuks ühe korteri vaatamisel. Kui mäletate siis siin on punktisüsteem et üürida korterit riigi käest.  Reedel sain siis lõpuks löögile. Korter asub samas linnaosas kus elab Tina ja tuli välja et tegu on ka sama majaga ainult teine trepikoda. Korterit näidatakse korraga kümnele inimesele ja kui keegi ei soovi seda üürida, siis järgmine nädal uus ring. See korter on päris kaua juba nö turul olnud ja nüüd lõpuks oli minu kord. Kohal olid kõik kümme inimest ja mina oma punktidega olen nimekirjas viimane. Seega erilist lootust pole. Korter ise oli kena ja no asukoht oleks ideaalne.

Pärast korterivaatamist kolistasime autoga teenindusse. Jah just kolistasime, sest auto tegi jubedat kolisemis häält. Iga hetk oli tunne et midagi kukub alt ära. Saime siis töökotta ja ütlesime et meil on aeg rehvivahetuseks, aga et autol on midagi viga ka, et kas nad saaksid vaadata. Pärast 10 min ootamist tuli mehaanik tagasi ja vangutas pead ning imestas et kuidas me ühes tükis siia jõudsime. Katki olid ratta laagrid ja piduriklotsid ja midagi veel, mida ma ilmselt arve pealt näen. Arvatav maksumus 6600 sek  umbes 750 eur. Õhtul tulime bussiga Bolidenisse. Masendav.

Laupäeva hommikul läksime bussiga Skellefteasse sets meil oli Tina ja Kennethiga kokku lepitud, et mängime kell 15 bowlingut ja pärast seda tuleme meie juurde ja sööme õhtust. Nimelt olime neile eelmisest bowlingumängu kaotusest õhtusöögi võlgu. Kokkulepe oli et kaotaja teeb võitjatele isetehtud õhtusöögi.

Enne bowlingut käisme aga curlingut proovimas. Curlingu klubi tegi avatuduste päeva ja kõik soovijad võisid tasuta minna proovima. Pakuti ka fikat. Väga lõbus oli. Just siis kui palusin et Per minust pilti teeks, suutsin ma uperkuuti vajuda. Ning selle asemel et pilti teha Per filmis seda.

Veidi veel juhendamist ja asi hakkas juba ilmet võtma

Andke andeks, aga ma tõesti ei saa aru miks mu pildid kõik viltu täna on.

Pärast kahetunnist curlingut olid jalad juba päris väsinud. Ees ootas bowling. Ei läinud meil seekord kuidagi. Ei suutnud ühtegi mängu võita. Tina ja Kenneth olid hoos. Oleme jälle õhtusöögi võlgu.

Laupäeva õhtul saabus esimene lumi. Laia lund sadas ka terve pühapäev.