Pimedus on saabunud.

Esmaspäeval käis Tina külas ja tegin väikse õhtusöögi. Sama söök mis eelmine aasta Rootsis olles esimest korda proovisin. Vorstist läbitorgatud spagetid.

Teisipäeval käsime korterit vaatamas. Parkisime auto majast veidi eemale ja arutasime kui hea asukoht sellel majal on. Poele lähedal ja 2 km ainult keskusesse ja sulka trennile lähedal. Jõudsime siis korterisse ja ohh sa raisk selline pahmakas lõi näkku. Selline vana lõhn. No mööbel juba oli vana ja ilmselt elanik ka vanur. Rahvast oli palju, nii et kohati jäi mõni tuba kitsakski. Käisime vahepeal rõdu peal õhku hingamas ja siis vaatasime veel köögi ja söögitoa ning läksime minema. Eks näis. Lootust eriti pole, sest nii palju tahtjaid, aga ega ma eriti ei nutaks ka kui sellest ilma jääme. Kuigi jah, asukoht on tal ikka väga hea.

Pärast läks Per sulka trenni ja mina ujuma. Ning õhtul kui tagasi Bolidenisse sõitsime kasutasin siis esimest korda pärast suve kaugtulesid. Pimedus on saabunud!

Kolmapäeval oli tööl piinlikus kuubis. Mäletate veel seda lugu kui brokoli mul otsa ees? No seekord oli mul kartulisalat juustes. Ja mis kõige piinlikum, istusin lauas selle sama mehega kes mul brokuli otsaesiselt avastas. Sõime lõunat ja siis järsku ta ütleb: Aire, ma ei tea kuidas sa seda teed aga  seekord on sul kartulisalat juustes. “Oi appi kui punaseks ma näost läksin. Piinlik, piinlik ja veelkord piinlik. Üritasin siis nalja teha ja ütlesin, et asi on vist temas, et see juhtub ainult siis kui ma temaga koos lauas istun J. Sain olukorra veidikegi päästetud.

Reedel oli mul rootsi keele (SFI kursuse) eksam. Neljapäeva õhtul kordasin veel sõnu ja vaatasin läbi teemad mida oleme õppinud. Kes oleks seda arvanud, et pärast sadu teste ja eksameid mis olen oma elujooksul teinud tuleb eksaminärv sisse. Ja veel sellise eksami pärast, mis on ainult minu enda jaoks ning mida saan vajadusel teha korduvalt.

Reede hommikul viskasin Per`i tööle ja läksin koju veel viimseid sõnu õppima, et päästa mis päästa annab.

Eksam algas kell 8.30 Skellefteås olin 8.28 klassiruumis ja seal ei olnud peale õpetaja kedagi. Ainult mina. Õpetaja seletas, et eksamil on 3 osa, lugemine, kirjutamine ja kuulamine.

Lugemisel oli kaks osa A ja B. Mõlema osa jaoks aega 50 minutit. A osas oli peamiselt reisimisest ja vabast ajast. Tuli lugeda teksti ja vastata küsimusele. B osa oli sama ülesehitusega, teemaks keskkond. Prügi sorteerimine ja lugesin artiklit „Earth Hour“ ja vastasin küsimustele.

Pärast seda tuli kirjutamise osa. Pidin kirjutama kirja reisiajakirjale oma lemmik paigast maailmas ja seda kirjeldama ning miks see mulle meeldib. Kirjutasin et mu lemmik paik on mu kodu Eestis.

Siis väike 5 min pausi ja kuulamise osa. Seda kartsin ma kõige rohkem. Kartsin et nad räägivad kiiresti ja ma ei saa midagi aru. Kuulamise osa kestis kõige kauem. Sest igat juttu mängiti kaks korda. Esimene osa oli kõige raskem minu jaoks. Inimesed rääkisid milline koht neile kõige rohkem meeldib ja miks. Valikus oli: raamatukogu, teater/muusikamaja, kaubanduskeskus, mets ja rand.  Ning siis miks neile meeldib, sest see on: äge, rahulik, suursugune, soe ja miskit veel. Aga ega siis nad samu sõnu ei kasutanud tekstis. No näiteks rahulik- vaikne. Äge- cool jne. Ja nii ma siis kombineerisin seal et kui sain aru et talle meeldib raamatukogus siis panin, et seal on rahulik J. Täitsa täppi läks.

Pärast kuulamist sain teada ka juba tulemused lugemise ja kuulamise eest 4 viga 60est. Kirjutamise tulemust veel ei teadnud.

Kell 10 olin eksamiga valmis ja siis õpetaja ütles et nüüd jääb veel rääkimise osa. Ee seda küll Tina ei maininud (ma loomulikult tegin Tina käest eelluuret et mis mind ees ootab) J. Õpetaja siis ütles et seda saame teha järgmine nädal ja mina vastasin, et järgmine nädal olen Soomes koolitusel ja see ei sobi kohe kuidagi. Kuna rääkimise osa teeb teine õpetaja siis ta helistas ja küsis, kas oleks võimalik kohe teha. Pärast kõne lõpetamist ütles et 30 min pärast saame teha rääkimise osa, et õpetaja on praegu fika`l (kohvipaus) ja kuna fika on Rootsis sama mis pühalehm Indias siis ootasin 30 min ja tuligi teha mu suurim kartus rääkimise tuleproov. Siiani olen rääkinud veidi ainult Per`iga kodus ja see on kõik.

Aga õnneks läks kõik hästi. Rääksime lihtsatel teemadel. Ja sain enam vähem arusaadavalt räägitud. Vigu ma arvan oli küllaga aga tähtis oli et suudaksin ennast piisavalt väljendada, et tema aru saaks. Vestlesime kuskil 15 min ja siis ta ütles, et täitsa hea ja et sellega on asi nüüd ühelpool.

Kell kolm sain kirja et läbisin kõik osad ja C kursus on lõpetatud! Nüüd on SFI- kursusest jäänud viimane – D tase.  Ma arvan et mu rootsi keele tase on praegu samal tasemel mis oli mu saks keele oskus peale gümnaasiumi lõpetamist. Nüüd ei mäleta ma saksa keelest enam suurt midagi.

Õhtul tegime tähistamiseks väikse õhtusöögi.