Die Hard

Esmaspäeval tööl olles avastasin koosolekul, et mul on teksad jalgevahelt katki. Hakkasin jalga üle põlve panema kui tundsin et midagi on valesti. Surusin siis jalad kenasti kokku ja piilusin silmanurgast ega keegi ei näinud midagi. Õnneks olid kõigi pilgud pööratud  ekraanile ja minu paljastatud ihu jäi neil märkamata. Üritasin kontoris too päev liikuda nii vähe kui võimlik ja kui liikusin siis nagu imelik nukk kellel on jalad kokku õmmeldud.

Neljapäeval pärastlõunasel töötunnil (u kell 15) kuulasin Põhja-Tallinna lugu: „Meil on aega veel“ juba päris mitmendat korda kui korraga tõusis Erik teispoolt vaheseina  püsti ning kiikas mind ja küsis et: „Kas ma laulan kaasa?“ Olin süüdi, endalegi märkamatult oli laul mind nii kaasa haaranud, et vaikselt (ilmselget siis mitte piisavalt vaikselt) sosistasin kaasa laulda. Vabandasin Eriku ees. Ta ütles et pole midagi, ta lihtsalt oli mõelnud et mis ma teen, räägin telefoniga või tõepoolest laulan kaasa.  Kuulasin laulu edasi, aga enam kaasa ei laulnud. Endal nägu õhetamas peas.

Reede õhtul tegime endale jõuluõhtusöögi. Meie viimane nädalavahetus, mis saame koos veeta enne jõule. Kuhjasime lauale kõike head ja paremat. Tüüpiline rootsi jõulusöök. Kala, lihapallid, ribi, vorstikesed, sinki, sült jne. Ning siis veel Eesti poole pealt lisaks täidetud munad (mis ma suutsin korralikult üle soolata) ja singirullid. Süüa oli nii palju et jätkus ka järgmiseks nädalaks.

Laupäeval käsid Tina ja Kenneth külas. Lunastasime õhtusöögiga oma viimase bowlingu  kaotuse võla. Retseptiraamatust olin Tina juba varem valmis valinud Kiievi kotletid. Pole neid elus kunagi ise teinud. Ainult poes müünud. Egas midagi teeme ära. Kell seitse olid külalised kohal ja toit valmis. Aga see nädal pole lokkamisega ma samal lainel. Õlis pannil küpsetades jäid rullitud kanafilee seest veidi tooreks. Oh jumal! Egas midagi korjasin kiivikotletid taldrikutelt tagasi ja panin 10 min ahju. Siis olid täitsa head, aga või oli nüüd väljas ja polnud enam see õige kiievi kotlet. Järgmine kord olen targem.

Pühapäeval käisin vaatamas Kääbikut (Hobit) väga hea film ootan juba põnevusega järgmist filmi ja tekkis kange tahtmine raamatut uuesti lugeda.

Nädala küsimus: Mis on parim jõulufilm?

Õige vastus on loomulikult......  Just nimelt Die Hard. Põhinedes internetis surfates ja erinevaid edetabeleid vaadates.

Kõigile kauneid jõule ja head uut aastat.

https://www.youtube.com/watch?v=MgIwLeASnkw

Järgmise aastani!