Kohtumine

Oli karge neljapäeva hommik, aga täna ei olnud mingi tavaline neljapäev, täna oli kevade algus, täna oli 20 märts. Aknast õue vaadates oli kevadet silmaga näha, päike oli oma tööd korralikult teinud ja suurema osa maapinnast lumest vabastanud. Siin -seal vedelesid viimased laisad lumehunnikuid, kellel polnud sugugi kiire lahkumisega, et kevadele ruumi teha.  Ainuke pisiasi mis kevade saabumise rõõmu vähendas oli termomeetri näit -14 kraadi. Siin üleval põhjas ei ole selline temperatuur muidugi midagi ebatavalist, aga see aasta  oli talv olnud soe ja lumevaene ning märtsi algul oli juba soojakraade +8. Kõik ootasid pikkisilmi kevadet ja viimase lume sulamist. Nüüd äkki olid aga ilmad külmaks läinud ja just täna hommikul olid pakaseposid otsustanud ülbitsema hakata et näidata mida nad suudavad.

Kell oli 5.32 hommikul kui Aire astus õue kevadele vastu. Prrr. Külm. Auto aknad olid jääs. Aire käivitas auto ja hakkas aknaid kraapima 5 min hiljem asus ta teele. Tööle sõites läksid mõtted eelmisele nädalavahetusel. Aire oli käinud Umeås Peri sulgpalli võistlusele kaasa elamas. Järjekordne mõnus nädalavahetus mida kroonis sulgpalli võistkonna võit.

Tööle jõudes käivitas Aire kõigepealt arvuti ja läks siis oma iga hommikust teetassi võtma. Tassiga tagsi oma laua juurde jõudes teretas ta karjääri geoloogi, kes oli just parasjagu tööle jõudnud.

„Tere“

„ Oi, tere hommikust. Kuidas läheb?“

„Jaa, pole viga, tundub et tuleb ilus ilm. Kas masinad on täna teisel astangul?“ Hommikuti  püüab Aire alati geoloogidega paar sõna juttu ajada, et harjutada oma rootsi keelt ja ühtlasi saada hetkeinfot karjäärist.

 „Jah, eile alustaid ja ilmselt on terve päeva seal“

„Väga hea ja puurijad, kõik sujub?“

„Jaa, minu teada küll, muide Aire need uued puurijad kes meil esmaspäeval alustasid..“

„Jah?..“

„ Ma elan nendega koos kooli ühikas ja üks nendest on Eestlane“

„Mis?? Mida?? Eestlane, kuidas see võimalik on?“  Vot see oli alles üllatus, Aire ei osanudki kohe nagu midagi öelda. Siin üleval on ta kohanud ainult ühte Eestalst selle kahe aasta jooksul ja too oli 150 km eemal sellest linnast kus elas Aire.

„No see on Soome firma ja ta elab Rovaniemis“

„Väga huvitad, millal sa õue lähed? Ma tuleks kaasa ja läheks ütleks tere. Vaataks kas ta on sama üllatunud kui mina.“ 

Tavaliselt käib Aire karjääris üks- kaks korda nädalas, et vaadata kuidas tööjärk parasjagu on.  Ta käiks tihedamini, aga kuna 3 inimese peale on üks auto mida enamasti kasutavad geoloogid, siis tuleb auto laenamine ja kasutamine kooskõlastada teistega. Loomulikult ei ole see mingi probleem, aga lihtsam on küsida ju inimeselt, kes veedab 2/3 oma tööajast õues, kuidas karjääris olukord on. Mõnikord käib Aire karjääris koos geoloogidega. Seltsis on ikka lõbusam ja nii saigi kokku lepitud et poole tunni pärast minnakse karjääri. Aire lõpetas oma hommikuse tee, vahetas riided ning oligi valmis.

Karjääris käis kõva töö. Kaks ekskavaatorit laadisid lõhatud materjali, suured 90 tonnised karjääri kallurid voorisid edasi tagasi. Umbes 60 meetrit eemal põristas puurmasin. Puuriti lisa/kontroll puurauke kulla sisalduse määramiseks.

Aire astus autost välja, kõigepealt käis ta koos geoloogiga maaki vaatamas. Siis suundus Aire puurmasina poole ja geoloog pidi minema ekskavaatori juhiga rääkima.

Aire astus puurmasina poole suure ärevustundega. Masina mootor mürises kõvasti -puurimine käis. Kui Aire puurmasina juurde jõudis sebis tehnik ümber puurmasina ning märgistas just parasjagu proovi kotti.

Järgneb....