Järgneb...

Järgneb...

Mida siis avalauseks öelda, mõtles Aire endamisi.“ Kuidas kube kärab?“ nii vist võhivõõrale ikka öelda ei sobi. „Jõudu külamees!“ on ju vana hea eesti pärane teretus, aga külast on asi kaugel ja põllutööd siin ei tehta. Aire ei jõudnudki otsusele, sest tehnik tuli lähemale ja teretas Airet inglise keeles tugeva soome aksendiga.

Vahetati mõned laused aga väga raske oli tehnikust aru saada, puurmasina müra, mees rääkis läbi maski. Mida veel küsida mõtles Aire, ega ta ju teglikult tehniku käekäigust huvitatud polnudki tuli ta ju tgelikult puurijaga kohtuma. Enne kui ta suutis uue küsimuse välja mõelda seisatas puurija masina ja avas kabiiniukse. Aire haaras masina käsipuust kinni ja astus kaks astet ülesse ukelävele.

„Tere ja jõudu tööle!“

„Tohohh! Tere, tere,  ja jõudu tarvis“  teretas puurija laia naeratusega Airet.

„Kuulsin et meil veel üks eestlane karjääris ja mõtelsin et tulen ütlen tere, ei juhtu just tihti kui siin üleval põhjas eestlast kohtab“.

Puurija süütas sigareti ja seletas Airele et elab Soomes Rovaniemis alates 2005 aastast. Paar aastat tagasi töötas ta selles firmas aga siis tegi oma firma ja nüüd kutsuti ta lihtsalt siia firmasse tööle. Aire tundis huvi purmasina näidikute vastu ja puurija näitas ja seletas lahkelt, mida erinevad seadmed teevad. Veel vahetati muljeid elust ja olust Rootsis ning Soomes ja jutt läks nagu alati sellistel puhkudel söögi peale. Koos jagati igatsust suitsuvorsti ning vürtsikilude järele.

Märkamatult oligi suitsust saanud koni ja aeg oli taas puurmasin käima panna. Sooviti teineteisele edu ja Aire ronis puurmasinalt all. Millilne tore päev kevade algul.

Kontoris tagasi, avas Aire oma e-mailid ja postkastis oli lugemata kiri ülemuselt:

Tere

Vaata, mida me vajame.

Aitäh.

No mis toimub? Kas täna on mingi eesti keele päev Rootsis? Uus ülemus on töötanud aastaid Soomes ja kas tõesti on võimalik, et ta oskab Eesti keelt . Või oli tegu google tõlkega, igal juhul väga kena zest. Selle kahe ja poole aasta jooksul pole töö juures keegi Airele sõnagi eesti keeles öelnud ega kirjutanud. Vaja asja uurida.

Aire avas kirjale kaasa pandud faili, tegi vastavad marked faili ja läks siis ülemuse juurde aru andma.

”Tere hommikust”  ütles Aire suu kõrvuni peas. Nii vähe on vaja heaks meeleoluks.

“Tere” vastas ülemus kavala naeratusega

“Kas sa oskad eesti keelt või aitas sind sõber google?”

”Googeldasin ikka, kas oli õige?”

”Ja, täitsa õige. Ma vaatasin faili üle ja sellega on nüüd korras.”

”Ok. Tänud”

Milline võrratu, võrratu päev!