Milko võimutseb.
Juba teist korda juhtub meil kohe eriti erikummaline asjaolu. Esimene kord
oli Per`i autoga kui konditsioneer
ei hakanud tööle ja siis järgmine päev polnud miskit viga. Kõik toimis.
Nüüd oli siis minu arvuti. Üks õhtu lihtsalt arvuti ei tunnistanud wifi
võrku. Proovisime kõik võimalike lahendeid aga ei midagi, mis ei tööta see ei
tööta. Pistsime siis arvutile kaabli taha ja sain oma asjad arvutis aetud.
Järgmine päev nagu võlu väel arvuti töötas jälle. Ilmselgelt käsi Milko mu
arvutit näppimas ja omavolitses veidi.
Vabariigi aastapäeva tähistasin seekord kodumaal. 23 veebruar oli pere
päev. Käisime kinos ja söömas, oi kui ehad ikka potsikud on ning siis veel
väike tuur vanalinnas. Mõnus, mõnus.
24 veebruar- Ilm oli ebapäraselt soe ja rahvast oli lipuheiskamisele kogunenud
rohkem kui Toompea siseõuele mahub. Päev
möödus kiirelt ja õhtuks suutsime ennast Sandra juurde teleka ette vedada ja
vahtisime pingviinide paraadi. Täielik väss.
Teisipäeval sai veel veidi aega Ave ja Ukuga veedetud ning oligi aeg
Rootsimaale tagasi minna.
Samal ajal kui mina olin Eestis külastas Per oma perekonda. Tema ekstreemne
elamus oli golfimängimine veebruari kuus
+9 sooja. Teisipäeva õhtul saime
Stockholmis kokku ja lendasime koos Skellefteasse. Saime oma reiskohvrid kätte ja suundusime
väljapääsu poole kui märkasin et üle minu tuliuue kohvri jookseb hall triip
(Ostsin enne Eestisse reisimist uue kohvri) just nagu oleks keegi noaga värvi
maha kraapinud. Lähemal uurimisel selgus et tegu pole lihtsalt kriimustusega
vaid praoga üle terve kohvri külje. Ütlesin Perle siis et läheme küsime et kas
ma saan kuskil miski taotluse teha ja äkki hüvitavad mu kohvri. Leidsin siis
ühe mehe ja rääkisin oma loo ära. Ta täitis miski paberi ja tõi mulle
tagaruumist uue kohvri enam vähem sama sugune. Pakkisin asjad ümber ja
lahkusime viimaste reisijatena lennujaamast.
Kolmapäeval pärast tööd lõpetasime köögiremondiga. Panime viimased
kapiuksed oma kohtadele ning kruvisime käepidemed külge. Kokku oli meil 24
käepidet ja üks nendest oli praak. Käepide oli 3 mm pikem kui teised ja seega
kruvi auk vale kohapeal. Seega
lõpetasime remondi alles reedel kui ostsime uue käepideme.
Aga tähtsamad asjad enne. Üks korralik nädalavahetus algab pitsi vanakaga.
(kui seda muidugi on). Mina asusin süüa tegema ja Per otsis välja tööriistad et
käepide paigaldada. Tulemus oli selline.
Näed siis mida 1 pits vanakat mehega teha võib J
26 veebruar sai meil 2 aastat täis ja tähistasime seda laupäeval.
Kõigepealt käsime linnas asju ajamas, siis bowlingut mängimas (mina võitsin
kõik kolm mängu, kõik tulemused olid üle 130 punkti) ning siis pidulik õhtusöök
restoranis Veranda.
Meid juhatati lauda ja anti menüüd. Peatselt tuli pikk kena tumedapäine
noormees kes rääkis puises rootsi keeles aga arusaadavalt, et kas ta tohib
meile soovitada kolmekäigulist menüüd. Me kuulasime kenasti valikud ära ja ütlesime
et vaatame menüüd ka ja siis otsustame.
Kuna mina olin enne seal restoranis töökaaslastega käinud siis me jube teadsime
mis me põhiroaks tahthitsme. Grillimine laavakivil. Mina valisin veiseliha ja
Per valis steigi. Otsustaime et võtame ka eelroa. Mina sain valiku tehtud aga
Per tahtis veel kelneriga täpsustada et mida üks eelroog täpselt sisaldab.
Varsti tuligi kelner tagasi ja küsis kas oleme otsustanud. Per siis küsis
et mida see eelroog sisaldab. Selle peale vastas kelner et, oi aga seda meil ei
saa tellida, et seda pole meil ju päevapakkumises. Küsisime et olete ikka
kindel, sest see on ju menüüs. Kelner läks kontrollima. Tuli tagasi ja ütles et
saab küll tellida. Nii väga hea, aga mida see siis ikkagi sisaldab. Kelner läks
kontrollima. Tuli tagasi ja Per sai vastuse.
Tellimus tehtud jäme juhtunu üle lõbusalt arutama kui tuli teine kelner ja
küsis et kas kõik on hästi, et saime ikka aru mida nende itaalia kelner meile
pakkus ja mida me tellisime. Vastasime et kõik on hästi ja suurepärane.
Kui meie toit toodi siis see Itaalia kelner vabandas et ta on Rootsis olnud
ainult 6 kuud ja loodetavasti me saame aru ta rootsi keelest. Vau. 6 kuuga
sellisel tasemel. Mina sellise ajaga ei
rääkinud just palju, nii et igati tubli poiss- kui ikka vaja rääkida siis õpib
6 kuuga põhiasjad selgeks no vähemalt sõnavara mis tööl vaja läheb.
Toit oli maitsev ja kõhud kõvasti täis nii et magustoiduks enam ruumi
polnud.
Pühapäeval grillisime kala. Surusime terve lõhekala meie pisikesele
grillile. Väga maitsev oli, nämm nämm, nämm.
0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home