AUSTRAALIA!!!!!!

Alustan kirjeldust neljpäeva (25.06) õhtust kui pärast pingelist päeva avastasin, et mul on ununenud taotleda nii öelda e-viisa. Leidnud ülesse selleks sobiliku koha Austraalia immigratsiooni kodukal selgus, et ma ei saa taotlust teha kuna selleks sobib Internet explorer 6. Üritasin seda endale installida, aga tulutult. Vähe sellest, närvid juba täiesti läbi, avastan, et seda oleks pidanud minimaalselt 2 nädalata tagasi tehema. No tore lugu küll!!! Öö ei möödunud just kõige rahulikuma unega.

Reede hommikul (26.juuni) siis möllasin TTÜs ja sain seal ka oma e-viisa taotluse tehtud. Edasi kolistasin poodides, jõudes kella 13 paiku koju. Viimane pakkimine ja arvuti taga närvitsemine, kas e- viisa taotlus on rahuldatud. Kell 17 tuli vastus, et on rahuldatud. Normaalne.

Kell 21.30 olen lennukis ja asun teele Helsingisse, vaevalt õhku tõustud kui juba hakkame maanduma. Kell 23:40 algas FinnAiriga sõit Bangkoki 9 tundi ja 20 minitit. Õnneks chekc-in`i tehes palusin endale istekoha vahekäigu äärde, nii et sain aega ajalt püsti tõusta ja jalgu sirutada.

Teepeal näidati filmi He's just not that into you. Lisaks lugesin raamatut ja kuulasin raadiot, üritasin ka magada aga tulutult. Tunniks või pooleteiseks ehk sain sima kinni. Lend oli suhtelsielt rahulik välja arvatud üks õhu auk kus oli 1 sekund vabalangemist koos rahva kilatustega. Väike vein õhtusöögil rahustas rahva jälle kenasti maha ja kõik oli tpp-topp.

Bangkoki lennujaamas mõtlesin, et otsin kohe oma lennu ülesse, et siis on aega ringi jalutada küll. Leidsingi kenasti siltide järgi oma koha ülesse ja läbisin juba ka turva kontrolli ning pettumus mis sugune. Pärast turvakontrolli ainult 6 väravat ja ei ühtegi poodi ega kohvikut ainult mõned pingid kus istuda, mitte et ma peale 9 tunnist lendu väga istuda oleks tahtnud.

Nii ma siis istusingi seal 4 tundi, algul lugesin raamatut ja pärast vaatasin arvutist filmi „Bangkok Dangerous“. Peosas Nicolas Cage. Kell 18 lennukis ja poole tunni pärast tõusime õhku. Sain endale sõbraliku austraalasest pinginaabri, kellega lobisesime viisakusi, kuni saabus kolmas naaber. Nii et sama asi otsast peale. Peagi ma vaikselt eemaldusin vestlusest ja jätsin nad jutustama, asudes ise raamatut lugema. Lend pidi kestma 8 tundi ja hommikul kell 6 pidime olema Sydnis. Jõudisn ära vaadata 2, 5 filmi lugeda raamatut ja veel magada ka pisut.
6.15 maandusime.

Täites ära lennukis saadud sisenemiskaardi, asusin passikontrolli järjekorda. Astudes julget ametniku juurde vaatas ta mind veidi, kutsus siis oma kollegi ja käskis temaga kaasa minna.
Uus ametnik palus mul pingil istet võtta, seal oli veel paar inimest ja ütles et tuleb mu passi ja kaardiga varsti tagasi. Teades minu fantaasialendu võite kujutada, mis toredad mõtted mul kohe pähe kerkima hakkasid. Ööd vangikongis kuni tagasilennuni, karistuseks et ei teinud e-viisat õigel ajal. Mõtted, kuidas ma teiste vangidega üritan vahetuskaupa teha, et saada paberit ja pliiatsit koju kirjutamsieks jne.
Lõpuks tuli ametnik tagasi ja hakkas pärima. „ Teie reisi eesmärk, kauaks jääte, mis konverents jne?“. Andisn talle oma tagasilennu pileti väljatrüki ja konverentsi kinnituskirjad ja majutuste bookingud. Minema ta nende paberitega läks ja jäigi. Persses. Nüüd on küll persses ja väiksed aju hallollused hakkasid jälle vahvaid mõtteid genereerima :) Passi ja lennupileteid pole enam, mis edasi ja nii blaa… blaaa. blaaaa

Pärats umbes 10 min ootamist tuli ta kõigi paberitega tagasi ja ütles kõik on korras. Vaatasin hoolikalt et kõik oleks ilusti alles. Oli. Nii, minek edasi pagasi kontrolli, hullem järjekord ja kontroll. Sealt sain õneks ilma viperusteta läbi. Järjekorras seistes , tulid erinevad ametnikud sinu juurde ja vaatasid sisenemiskaarti. Vastates nende põhilisele küsimusele „ Kas midagi söödavat on kaasas?“, eitavalt, pandi kaardil kuskile oma märge. Kell 7.22 astusin lennujaama uksest välja.

Takso või buss oli mu järgmine dilemma? Kuna konverentsiks pidin valmis olema kell 9 teise hotelli fuajees, kus bus meid ülikooli konverentsile viib, siis otsustasin oma hotelli Ibis Darling jõudmiseks võtta takso. 8 olin hotelli ees ja mis selgub…… tuba ei ole vaba veel! Check- in algab kell 14 ametlikult. Jehuuu. Tore noh. Mida teha? Konutada ja oodata kuskil kuni saan toa ja siis ülikooli teistele ise järgi sõita või minna oma kasimata välimusega konverentsile. Noh kui juba siis juba.

Vetsus vahetasin riided ja suure kohvri panin pakihoidjasse. 7 dollarit. Röövimine!!. Aga mis mul üle jäi. 8.45 olin valmis, ja enam vähem kõlblik inimeste sekka laskmiseks.

Bussiga ülikooli sõites oli vahepeal väike vahepeatus ooperi juures ja ühispilt. Juba tore küll ainuke ühispilt ja mina väikene räkand ka seal peal. :)

Edasi juba konverents. Peale lõunat selline uni et jube, aga püsisin üleval. Väike kohvipaus vahel ja siis õnneks head ettekanded nii et ülevalpüsimisega erilisi probleeme ei olnud.


Teine päev algas varakult kell 8.20 pidi juba valmis olema. Päev läks ruttu. Head ettekanded Vrtual Reality Room- ülivägev,workshop´id ja juba oligi õhtu. Õhtul oli restoranis(vaatega ooperimajale)“ The Rocks“ õhtusöök koos meelelahutusliku aborigeenide tantsuga. Väga seff.

Kolmas päev konverentsil 30 juuni. Seekord oli konverents kõrval hotellis. Hommikul oli viimase workshoppide ülevaated ja siis kohvipaus ning minu ettekanne. Üks lause ettekandest: „Unfortunally Ingo can`t be here and I`m sure his sorry about that, well he will be, after I show the pictures and videos of our meeting :)“ Ettekanne oli edukas, paljud lubasid Eestisse tulla. Peale lõnat alustasime 2,5 tunnist teekonda Tuscany veinikasvatusse kus meil oli õhtusöök. Nüüd lõpuks ostsin endale ka neti ühenduse. (Maksin hinge hinda, nii et ma loodan, et te hindate seda :)). Homme söekaevandusse ja karjääri. Kui teil on praegu seda kirjutades kell 15. 30 siis minul siin 22.30. homme peame juba kell 7.45 valmis olema

Kirjutamiseni.

Kängurut veel näinud ei ole. Homme lähen varitsema :)